- OMX Baltic0,03%299,05
- OMX Riga0,00%891,94
- OMX Tallinn0,08%2 057,92
- OMX Vilnius0,07%1 203,3
- S&P 5000,01%6 230,3
- DOW 30−0,14%44 342,4
- Nasdaq 0,09%20 430,8
- FTSE 1000,37%8 839,46
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,49
- OMX Baltic0,03%299,05
- OMX Riga0,00%891,94
- OMX Tallinn0,08%2 057,92
- OMX Vilnius0,07%1 203,3
- S&P 5000,01%6 230,3
- DOW 30−0,14%44 342,4
- Nasdaq 0,09%20 430,8
- FTSE 1000,37%8 839,46
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitustegevus Peterburis jääb Moskvale alla
Venemaa suurlinna Peterburi ehitusturgu hinnatakse ainult 500 mln dollarile, mis moodustab umbes 5% Soome vastavast näitajast. 1993. aasta näitajate alusel jaguneb ehitussektor järgmiselt: ehitustegevus 45%, ehituste ka-pitaalremont ja renoveerimine 40% ja tsiviilehitus 15%.
Ehitustegevuses on Moskva jätnud Peterburi kaugele seljataha. Ka välisinvesteerijad on teinud oma kindla panuse Moskva arengusse, kuna viimane on riigi suurim administratiivkeskus ja kontrollib praktiliselt kõiki energiaressursse.
Moskvas on käivitunud aktiivne ehitustegevus nii uute büroopindade kui ka elamuehituse vallas ning kinnisvara hind on tõusnud raketina taevasse. Samas on Peterburi kaotanud soodsa majanduspiirkonna imago oma pidevalt muutuvate seaduste, lahendamata omandiküsimuste ja hüperinflatsiooni tõttu.
1993. aastal oli Peterburi sisemajanduse kogutoodang 1100 dollarit elaniku kohta. Alates 1990ndatest on see näitaja pidevalt langenud: tänapäeval teenib Peterburi elanik keskmiselt 80 dollarit kuus.
Ehitussektorile avaldab suurt mõju asjaolu, et ainult 5--10% Peterburi elanikest on sedavõrd rikkad, et neid võib vaadelda kui ehitusfirmade potentsiaalseid kliente. Valdav enamik elanikkonnast aga kulutab kõik oma sissetulekud toidu ja muu eluks hädavajaliku peale.
Asjatundjate hinnangul on Peterburi ehitussektori maht langenud kolmandikuni 1990. aasta tasemest. See on ennekõike seletatav Nõukogu Liidu ning riikliku ehitussektori lagunemisega.
Eelmise aasta tulemuste põhjal moodustasid investeeringud ehitusse Peterburis ainult veerandi 1993. aasta tasemest. Elamuehitus siiski mõnevõrra kasvas, kuid on võrreldes 1980. aastaga langenud 25 000 ühikult 15 000ni.
Ehitussektori mahu kujukaks näitajaks on betoonikulu, mis praegu moodustab selles linnas 3--4 mln tonni ning on umbes kolmandik 1990. aasta vastavast näitajast.
Aeglase ehitustempo tõttu kasvab maa hind linna keskuses peadpööritava kiirusega.
Korteri ruutmeetri hind võib linna keskuses olla kuni 1000 dollarit ning väljaspool keskust kuni 800 dollarit. Lääne kvaliteedistandardile vastavate büroopindade üür on keskmiselt 350 dollarit ruutmeetri kohta aastas.
Praegu on Peterburis lõpetamata kuni 20 000 ehitist. Linn teeb suuri jõupingutusi, et leida sellistele pooleliolevatele objektidele uus omanik, kes oleks võimeline ehituse lõpule viima.
Hetkel kuum
Kuni viimase ajani valitses Peterburis ja Venemaal suund kõrghoonete ehitamisele. Seetõttu on tänapäeval kõikidest ehitistest ainult viiendik madalmajad.
Kuna infrastruktuuride kvaliteet või uute rajamise kiirus on Venemaal alati olnud probleemne, siis eeldab suund madalehitusele nende küsimuste kiiret lahendamist.
Paljud välisfirmad, kes on Peterburis ostnud kinnisvara näiteks firma büroo sisseseadmiseks, alustavad tavaliselt kapitaalremonti hoonesiseste infrastruktuurivõrkude väljavahetamisest. On esinenud juhtumeid, kus ehituse käigus on välja vahetatud kuni kilomeeter torusid.
Linn ei suuda kindlustada ehitajaid vajaliku elektri ja veega. Keskküttevõrk katab ainult poolt Peterburi ja vajaks kohest kapitaalremonti. Puudujääki ei suuda kompenseerida ka kohalikud gaasiküttevõrgud.
Kuna linna veevärgi seisukord on äärmiselt halb, uurib Euroopa arengupank praegu võimalusi suunata rohkem investeeringuid linna veevarustuse parandamiseks.
Peterburi tulevikustsenaariumid erinevad oluliselt sõltuvalt sellest, milline institutsioon neid esitab. Igal juhul on selge, et Peterburi on võrreldes Balti riikidega majanduslikus arengus maha jäänud.
Mõned kõige pessimistlikumad vaatlejad on ennustanud, et Peterburi majandus ei ole veel jõudnud kuristiku põhja, vaid on võimalik edasine, kuni 30protsendiline langus.
Linna elanikkond väheneb, toorainest on krooniline puudus ja kunagise olulise sõjatööstuskeskusena on linnas väga palju selliseid tööstusettevõtteid, mis võiksid oma uksed juba hommepäev sulgeda.
Optimistid näevad vaimusilmas uut, rikast suurlinna, mis edukalt kasutab ära soodsa asendi Venemaa suure transiitsadamana. Peterburi sadama jõudlus on väike: juba praegu tuuakse Peterburi enamik kaupu Soome sadamate kaudu. Lähiajal tehakse otsus maanteelõigu laiendamise kohta Helsingi ja Peterburi vahel.
Hoolimata olukorra keerukusest, tegutsevad Peterburi ehitusturul paljud välisfirmad, kelle hulgas domineerivad Soome ehitajad (SRV International, Suomen Taloteollisuus, Puolimatka ja Ykköstilat). Esindatud on ka USA ja Rootsi ehitusfirmad, näiteks Skanska ja Myresjöhus.
Building magazine'ist refereerinudToomas Hõbemägi
Enimloetud
2
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
4
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele