Ehitustegevus Peterburis jääb Moskvale alla

Venemaa suurlinna Peterburi ehitusturgu hinnatakse ainult 500 mln dollarile, mis moodustab umbes 5% Soome vastavast näitajast. 1993. aasta näitajate alusel jaguneb ehitussektor järgmiselt: ehitustegevus 45%, ehituste ka-pitaalremont ja renoveerimine 40% ja tsiviilehitus 15%.

Ehitustegevuses on Moskva jätnud Peterburi kaugele seljataha. Ka välisinvesteerijad on teinud oma kindla panuse Moskva arengusse, kuna viimane on riigi suurim administratiivkeskus ja kontrollib praktiliselt kõiki energiaressursse.

Moskvas on käivitunud aktiivne ehitustegevus nii uute büroopindade kui ka elamuehituse vallas ning kinnisvara hind on tõusnud raketina taevasse. Samas on Peterburi kaotanud soodsa majanduspiirkonna imago oma pidevalt muutuvate seaduste, lahendamata omandiküsimuste ja hüperinflatsiooni tõttu.

Kuni viimase ajani valitses Peterburis ja Venemaal suund kõrghoonete ehitamisele. Seetõttu on tänapäeval kõikidest ehitistest ainult viiendik madalmajad.

Kuna infrastruktuuride kvaliteet või uute rajamise kiirus on Venemaal alati olnud probleemne, siis eeldab suund madalehitusele nende küsimuste kiiret lahendamist.

Paljud välisfirmad, kes on Peterburis ostnud kinnisvara näiteks firma büroo sisseseadmiseks, alustavad tavaliselt kapitaalremonti hoonesiseste infrastruktuurivõrkude väljavahetamisest. On esinenud juhtumeid, kus ehituse käigus on välja vahetatud kuni kilomeeter torusid.

Linn ei suuda kindlustada ehitajaid vajaliku elektri ja veega. Keskküttevõrk katab ainult poolt Peterburi ja vajaks kohest kapitaalremonti. Puudujääki ei suuda kompenseerida ka kohalikud gaasiküttevõrgud.

Kuna linna veevärgi seisukord on äärmiselt halb, uurib Euroopa arengupank praegu võimalusi suunata rohkem investeeringuid linna veevarustuse parandamiseks.

Peterburi tulevikustsenaariumid erinevad oluliselt sõltuvalt sellest, milline institutsioon neid esitab. Igal juhul on selge, et Peterburi on võrreldes Balti riikidega majanduslikus arengus maha jäänud.

Mõned kõige pessimistlikumad vaatlejad on ennustanud, et Peterburi majandus ei ole veel jõudnud kuristiku põhja, vaid on võimalik edasine, kuni 30protsendiline langus.

Linna elanikkond väheneb, toorainest on krooniline puudus ja kunagise olulise sõjatööstuskeskusena on linnas väga palju selliseid tööstusettevõtteid, mis võiksid oma uksed juba hommepäev sulgeda.

Optimistid näevad vaimusilmas uut, rikast suurlinna, mis edukalt kasutab ära soodsa asendi Venemaa suure transiitsadamana. Peterburi sadama jõudlus on väike: juba praegu tuuakse Peterburi enamik kaupu Soome sadamate kaudu. Lähiajal tehakse otsus maanteelõigu laiendamise kohta Helsingi ja Peterburi vahel.

Hoolimata olukorra keerukusest, tegutsevad Peterburi ehitusturul paljud välisfirmad, kelle hulgas domineerivad Soome ehitajad (SRV International, Suomen Taloteollisuus, Puolimatka ja Ykköstilat). Esindatud on ka USA ja Rootsi ehitusfirmad, näiteks Skanska ja Myresjöhus.

Building magazine'ist refereerinudToomas Hõbemägi