Baltija pank varises vandenõu tagajärjel

Laventi põhisüü, miks ta üldse vahistati, on Kostanda sõnul tema rahvus. Nimelt on Lavent juut ja Lätis valitseb marutõbine antisemitism, ütles poliitik.

Kohtunud reedel vanglas Laventiga, sai Kostanda talt mitmeid dokumente, mis lähevad edasi Baltija asjaga tegelevale seimikomisjonile.

Kostanda leiab, et Gailis ja keskpank olid Baltija likvideerimisest huvitatud, varjamaks oma möödalaskmisi ja hoidmaks ära Baltija panga rolli suurenemist.

Lavent finantseeris Läti Tee valimiskampaaniat eelmistel valimistel, kuid 1994. a tekkisid järgmise kampaania korraldamise ümber lahkhelid, ütles Kostanda. Laventi tingimused Läti Teele ilmselt ei sobinud. Niipea kui Lavent keeldus erakonda finantseerimast, alustati Baltija likvideerimist, selgitas ta.

Pareksi tegevust juhtis Kostanda sõnul soov osaleda Unibanka erastamises, kuid Baltija panga juhid suhtusid sellesse eitavalt.

Pankrotistunud Baltija Pangale tagastatavaid laene kasutab riik esmajärjekorras G-24 riikidele ja rahvusvahelisele valuutafondile laenude tagasimaksmiseks, ütles Läti rahandusminister Aivars Kreituss.

Baltija panga hoiustajatele hakkab riik nende raha tagasi maksma alles pärast välislaenude tagastamist.

Kreitussi teatel arutati seda nõupidamisel, millest võtsid osa peaminister Andris ?kele, teised valitsusliikmed, Läti Panga president Einars Rep?e, prokuratuuri ja valitsuses esindatud parlamendifraktsioonide esindajad. Nõupidamise teema käsitles Baltija laenuportfelli tagastamise võimalusi.

Kreitussi sõnul on Baltija pank rahandusministeeriumile võlgu pool miljonit latti, seejuures on ainuüksi kolm Läti firmat pangale võlgu kokku 5,25 miljonit latti, mille nad peavad juba sel aastal tagasi maksma. Rahandusministeeriumi, keskpanga ja prokuratuuri esindajatest on moodustatud spetsiaalne komisjon, mis püüab neid summasid tagasi saada. BNS