Hotell näeb tõepoolest nii väljast kui seest kena välja ja pettuma ei pea ka teenindustasemes, toitude maitses ning roogade suuruses. Mäle-tan siiani suvel Ranna hotelli restoranis pakutud 1937. aasta retsepti järgi valmistatud viini ?nitslit -- nii võimsat lihatükki pole ma näinud üheski teises restoranis.
Soome ajakirjanike tunnustus annab selgelt märku, et Eesti on soomlaste jaoks Rootsi kõrval tõusmas teiseks turismimaaks. Soome omanike rahaga renoveeritud hotell Pärnus on vaid üks kübeke kiiresti laienevast Soome osakaalust Eesti majanduses. Turism, eriti kaubaturism on vaid Soome «invasiooni» kergemini märgatavam osa.
Lisaks Ranna hotellile seisavad Soome turistide najal püsti paljud Eesti kauplused, restoranid ja hotellid. Aasta-aastalt, kuu-kuult suureneb kaubaturistide hulk, kes nädalavahetuse jooksul jätavad Tallinna alkoholi- ja toidupoodidesse miljoneid kroone.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mõned inimesed teevad vingus nägu ja hädaldavad: «Kõik kohad on neid purjus somme täis.» Ärge hädaldage, te ei pea just neile naeratama (jäägu see müüjate ja kelne-rite töö kohustuseks), kuid ei ole vaja neisse suhtuda ka üleoleva põlgusega. Nad on Eesti kaupmeeste, taksojuhtide, juuksurite, restoranipidajate ja teiste teenindajate kliendid ning tahame või mitte, keskmisest eestlasest tunduvalt maksujõulisemad kliendid. Nad toovad meile raha. Iga ostetud viina- ja õllepudel on kasum poepidajale, tootjale, käibe- ja aktsiisimaksu näol tulu riigikassasse.
Jah, veidi kummalisel viisil, kuid ometi vääramatult, edendab iga vodkaturist Eesti majandust. Seepärast ütlengi: aitäh teile, Soome velled! Olete teretulnud jooma meie viina, sööma meie juustu ja puh-kama meie hotellides!