30. jaanuar 1996
Jaga lugu:

Maa ost on raske katsumus

Riigilt 1,8 miljoni krooni eest 21,5 hektari suuruse maatüki ostnud ASi Imavere Saeveski tegevdirektor Margus Kohava leiab, et kogu maaostu protsess on segane nii kohalikule omavalitsusele kui vabariigi valitsusele.

«Peaks olema kindlad eeskirjad, mille järgi maa müüki teostatakse, ja ametnikud, kes neid täidavad, peavad neid ka tundma,» ütleb Kohava. Imavere saeveskil võttis maaostutehing aega üle aasta.

Kohava räägib, et alguses ajas saeveski juhtkond maaostu asju Järva maa-ametiga. Kuna selles ametkonnas protsess venis, otsustati suhelda otse riigi maa-ametiga. See tõi kaasa varem esitatud paberite mitmekordse ümbertegemise. Kaua võttis aega ka maa ostu-müügilepingu sõlmimine, sest esimene variant, mille maa-amet koostas, oli ostjale vastuvõetamatu.

«Leping, mille lõpuks sõlmisime, on meie jaoks soodne maa eest tasumisel,» kommenteerib Kohava. «Ainus, millega Imavere saeveski rahul ei ole, on maa hind, mille määras kindlaks valitsus erakorralise hindamisega.»

Imavere saeveski ostis maatüki, mida kasutati varem karjamaana. Valitsus müüs maatüki aga sihtotstarbelise tööstusmaana. «Me peame maa eest maksma kümneid kordi kõrgemat hinda kui teised ja samas peame mitmeid miljoneid kroone investeerima ostetud maatüki korrastamiseks,» on Kohava nördinud. Praegu on Imavere saeveski investeerinud ostetud maatüki korrastamisse viis miljonit krooni.

Üks väheseid ettevõtteid, kellel on õnnestunud riigilt maad osta, on AS Pere Leib. Leivatootjad ostsid riigilt kaks maatükki Tartus suurusega vastavalt 35 407 ja 3640 ruutmeetrit. Ettevõte maksis kahe maatüki eest kokku 2 496 400 krooni. ASi Pere Leib tegevdirektor Neeme Raig ütleb, et kui suhelda mõne välispartneri või välispangaga, siis ei nõustu vastaspool enne läbi rääkima investeeringute osas, kui firma ei istu piltlikult oma maa peal.

Pagaritööstusettevõttes tegeles Raigi sõnul üks inimene seitse kuud ainult maaostutehinguga, sest kõigilt Tartus asuvatelt riigiasutustelt tuli võtta kooskõlastused ja kõigil ametkondadel olid omad ettekirjutused.

AS Marlekor on üritanud riigilt maad osta alates 1993. aasta oktoobrist. Marlekori juhatuse liige Ülo Pärnits tõdeb, et riigi maa müük on suur müstika. «1988. aasta lõpus hakkas Indrek Toome valitsus maad erastama, nüüd on üle seitsme aasta mööda läinud, üle saja seaduse ja määruse välja antud, aga mida pole toimunud, on maa müük,» räägib Pärnits.

Riigi maa-ameti peadirektor Kalev Kangur lausub, et kui riigikogu viib praegusesse maareformi seadustikku sisse põhjalikud muudatused, siis kahtlemata püütakse lihtsustada kõiki protseduure ja vähendada miinimumini paberite arv, mida tuleb täita.

Erastamisagentuuri maamüügi osakonna juhataja Mati Meeliste hinnangul on riigimaa müüki seni takistanud seaduste väike regulatiivsus. «Selline olukord annab ametnikele suurepärase võimaluse omavolitseda,» räägib Meeliste.

Teiseks põhjuseks maa müügi takistumisel peab Meeliste seda, et kuna ostueesõigusega maa erastamise avaldusi võtavad vastu omavalitsused, siis puudub riigil ülevaade, kui palju on neid esitatud. «Kuidas saab aga riik oma tööd planeerida, kui ta ei tea töö mahtu,» imestab Meeliste.

Meeliste sõnul ei ole erastamisagentuuris praegu sõlmimisel ühtegi maa ostu-müügi tehingut ja sellepärast võiksid ettevõtjad, kellel on maa erastamiseks ostueesõigus, kiirustada kohalikku maavalitsusse avalduse viimisega, ütleb ta.

Meeliste räägib, et maa ostueesõigusega seoses tuleks erastatud ettevõtte eest järelmaksuga tasumine ja maa väljaostmine viia kokku üheks võlaks. «Ilmselt kõik kohe maa eest tasuda ei jõua ja sellepärast tuleks teha hüpoteegi seadmise leping, kus oleks esimese võlanõudjana riik,» selgitab Meeliste.

Ülo Pärnitsa kinnitusel on Marlekoril maa ostmisel kõige suuremaks takistuseks just hüpoteegi seadmine, sest riik soovib seada oma nõudeõiguse esimesele kohale. Viimasega ei taha nõustuda aga pangad.

Marlekoril on olemas Tallinna volikogu ja vabariigi valitsuse luba riigilt maad osta, aga kuna tegemist on suurte maatükkidega, siis ei ole ettevõttel raha, et maa välja osta.

«Kui Marlekor teeb maa väljaostmiseks sellise lepingu, et firma ei saa enam pangast laenu, siis peame tehase kinni panema,» selgitab Pärnits. Kokku peab Marlekor soovitud maa eest tasuma 56 miljonit krooni.

Viljandi maavanem Helir-Valdor Seeder ei usu, et praegu riigikogu menetluses oleva maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduseelnõu vastuvõtmine reformi sellel aastal oluliselt kiirendaks.

«Praktika on näidanud, et kõik olulised muudatused on teatud ajaks pidurdanud maareformi läbiviimist,» lausub Seeder. Ta ei näe menetluses olevas seaduseelnõus lahendit, mis võiks kaugemas tulevikus maareformi oluliselt kiirendada.

Mati Meeliste räägib, et erastamisagentuuris oli ette valmistatud praegusest märgatavalt erinev maa erastamise kord, aga justiitsministeerium ja maa-amet ei soovinud nii põhjalikke muudatusi läbi viia. Seepärast tuleb arvatavasti käesoleval aastal maa müüki reguleeriv seadustik uuesti üle vaadata ja muuta.

Erastamisagentuur tegi ettepaneku, et ostja esitab avalduse maa müüjale, mitte omavalitsusele. «Praeguse korra järgi on omavalitsusel ülisuur roll maa erastamisel,» väidab Meeliste.

Jaga lugu:
Hetkel kuum