- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2251,1%41 101,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,75
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2251,1%41 101,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rangem ohutuseeskiri hirmutab laevaomanikke
Eelkõige Suurbritannia poolt peale surutud rangemate ohutusnõuete täitmiseks Euroopas tuleks kõikide parvlaevade autotekkidele ehitada vaheseinad. Ainsana on seda asunud tegema Norra laevakompaniid. Vaheseinte paigaldamine ühele laevale maksab üks kuni poolteist miljonit USA dollarit (11,9--17,9 miljonit krooni), väitis RASi Eesti Merelaevandus tehnikadirektor Toomas Hüüdmaa.
Eesti veeteede ameti välissuhete osakonna juhataja Heino Jaakula väitel tuleb lisaks vaheseinte paigaldamisele teha ka muid töid, mis tõs-taks ühe laeva ümberehitamise lõpliku maksumuse 20--30 miljoni kroonini. Estline'i Rootsi-poolne osanik Nordström & Thulin AB on arvestanud Mare Balticumil ümberehitustöödeks vajaminevad summad kokku ja jõudnud Toomas Hüüdmaa kinnitusel 20 miljoni Rootsi kroonini (34 mln krooni). «See laev on ka kõige nigelamas seisukorras,» lisas Hüüdmaa.
Eesti lipu all sõitvatel ülejäänud parvlaevadel Tallink, Vana Tallinn ja Georg Ots vajalike ümberehituste kohta pole täpseid arvutusi veel tehtud. Toomas Hüüdmaa sõnul puudub Eestis asutus, kes oleks võimeline selliseid arvestusi tegema. Kuna ohutusnõudeid pole veel lõplikult määratletud, on Eesti Merelaevandus otsustanud jälgida Põhjamaade tegevust ja kasutada sealt tulevat informatsiooni. Lõplik otsus Euroopas kehtima hakkavate ohutusnõuete kohta langetatakse 28. veebruaril Stockholmis.
Ohutusnõuete teemalise vaidluse sõlmküsimuseks on kujunenud veetase autotekil. Põhjamaad nõuavad, et laev peab püsti jääma ka siis, kui veetase autotekil on pool kuupmeetrit ühe ruutmeetri tekipinna kohta. Veeteedeameti laevakontrolli teenistuse juhataja Aarne Valgmaa ütlusel on tegemist liiga range nõudega.
Toomas Hüüdmaa sõnade kohaselt pole Eesti Merelaevandusel Põhjamaade nõuete vastu põhimõtteliselt midagi. Laevaomanikele on aga oluline, et tehtavad kulutused oleksid vastavuses saavutatava ohutusastmega, märkis ta.
Esialgu hakkab 1. juunil 1996 kehtima rahvusvahelise mereorganisatsiooni nõue laevaseltside ja laevade auditeerimise kohta. Eesti Merelaevanduse kvaliteedidirektori Toomas Kõmmuski kinnitusel ei tohiks Merelaevandusel selle nõude täitmisel probleeme tekkida. «Tähtaeg toodi 1998. aastast kahe aasta võrra ettepoole Põhjamaade survel, kes lootsid sellega halvata konkurente,» lisas ta.
Toomas Kõmmuski ütlusel arvestasid Põhjamaad tähtaja nihutamisel, et Euroopa Liitu kuuluvate riikide laevaseltside juhtimissüsteemid on tunduvalt paremini korrastatud kui Ida-Euroopa riikides.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele