Hiljuti avaldas Äripäev arvamust, et Euroopa Liiduga (EL) liitumise või mitteliitumise põhjenduste leidmisega pole seni piisa-valt tegeldud. Kuna Eestit on püütud tituleerida perspektiivikaks transiitmaaks, tekib ikkagi huvi, mis saab meie transpordisüsteemist peale ELiga ühinemist.
Lähemal uurimisel selgus, et keegi ei tea midagi. Teede- ja sideminister Kalev Kukk oli meeleldi nõus rääkima tulipunktis oleva raudtee probleemidest, kuid tunnistas, et vestluseks ELi teemadel pole ta valmis. Transiitkaubanduse komisjoni aseesimees Ülo Vooglaid möönab: «Tahaks isegi teada, miks peaks olema Joonasel vaala kõhus hea.»
Objektiivsuse huvides tuleb siiski tunnistada, et päris tegevusetult liitumist ei oodata. Neil päevil annab Eesti majanduse instituut üle teede- ja sideministeeriumi poolt tellitud töö meie seadustiku puudujääkidest ELi normidest lähtuvalt. Nii uuring kui ka teede- ja sideministeeriumi nõunik Jaan Anvelt leiavad, et eelkõige on vaja europiseerida meie maksusüsteem. Kui praegu maksavad teede korrashoiu kinni kõik maksumaksjad, siis eesmärk on, et seda teeksid ainult teede kasutajad. Selle teostamise ainuvõimalusena näeb Anvelt tõusvat kütuseaktsiisi. Momendil moodus-tab meie kütuseaktsiis 20--30% ELi maade tasemest.
Kui autovedajatele tähendab Euroopaga ühinemine kindlaid lisakulutusi, siis RE Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch peab ELiga ühinemist raudteele ainsaks arenguvõimaluseks. Ainult siis võib loota, et Eesti haaratakse Euroopa põhja--lõuna suunalisse transpordikoridori.
See ongi kõik, mis teada. Anvelti sõnul tuleb seaduste kooskõlastamine ELi omadega kasuks igal juhul, olenemata rahva lõppotsusest. Otsustamiseks on aga vaja rohkem põhjendusi sellele, mis meid ees ootab.