8 veebruar 1996

Salakaubandus nõuab riigi sekkumist

Aktsiisi vaeglaekumise põhjuseks peetakse salakaubanduse suurt osa. Maksustamata viina osa hinnatakse 20 protsendile, sigarettide osa 35 protsendile ja mootorikütuste osa 20 protsendile. Majandusministeeriumi siseturuosakonna juhataja Tiit Maidre sõnul oli tekkinud olukorda võimalik eelmisel aastal ette ennustada ja oleks võinud sellest lähtuvalt vastukampaaniaid korraldada.

Salaviinaga juba mitu aastat võidelnud tarbijakaitseameti asedirektori Enn-Toivo Annuki arvates nõuaks salakaubandusega võitlemine riiklike prioriteetide paikapanemist, mille järgi riiklikud võimustruktuurid suudaksid salakauba sissevoolu 3--4 kuuga maha suruda.

«Koostöös tolli, politsei ja maksuametiga saaksime süsteemsel tegutsemisel maiks olukorra kontrolli alla,» lubas Annuk. «Oleme antud probleemi küll märganud, kuid meil ei jätku lihtsalt jõudu kogu aeg ainult alkoholi kontrollida.»

Erinevate ekspertide hinnanguil ei laeku hüppelise aktsiisimaksude tõusu tõttu aasta lõpuks eelarvesse aktsiise planeeritud ulatuses. «Ei usu, et aktsiisimaks aasta jooksul täies ulatuses kokku kogutakse,» lausus Maidre. Tema sõnul oli aktsiisimaksude tõusu kavandades arutusel ka nende järk-järguline tõstmine. Hüppelise tõusu rakendamisel sai määravaks soov formeerida riigieelarve maksubaas ühekorraga.

«Ettevõtetele oli antud variant halvem, kuid riigieelarve seisukohalt maksubaasi kujundamisel on ta selgem,» rääkis Maidre.

ASi Eesti Tubakas direktori Boris Oksa hinnangul ei teinud riik hüppelisi aktsiise kehtestades korralikke majanduslikke analüüse ega näinud ette turu sellist käitumist. Seda kinnitab ka praegune olukord, kus massilise salakaubandusega võitlemisel pole midagi ette võetud.

«Kui detsembris oli olukord sigarettide turul kontrolli all ja salakauba osa piirdus vaid viie protsendiga, siis tänaseks võib seda hinnata juba 35 protsendile,» rääkis Oks. «Kui salakauba turuosa ületab aga 50 protsenti, siis võib nimetada seda anarhiaks, kus riigil on juba raskem turgu kontrollida.»

Kõige raskemaks võib pidada siiski olukorda viinaturul, kus salakauba osa läheneb viiekümnele protsendile turumahust ning riigile laekumata aktsiise hinnatakse 80 miljonile kroonile.

Kui eelmisel aastal toodi igas kvartalis Liviko laborisse salaviinaproove ligi 80, siis alates detsembrist kontrollid vähenesid. Tänavu jaanuaris toodi laborisse ainult kaks alkoholiproovi.

Tiit Maidre sõnul lööb salakaubandus segi seni kehtinud turujaotuse ja näiteks sigarettide ja alkoholi turul kaob traditsiooniline Eesti toodangu viiekümneprotsendiline esindatus. «See lööb laekumata maksude tõttu aga teise augu riigi maksubaasi,» kinnitas Tiit Maidre.

Seoses kaubamärkide ja maksumärkide kasutamisele on praegu kergem salakaupa avastada ning turg jaguneb Maidre sõnul kaheks -- legaalseteks müüjateks ja illegaalseteks tegelasteks.

Enn-Toivo Annuki sõnul õnnestus tarbijakaitseametil viimati kätte saada salaviina Pärnus, kus kohtu abiga konfiskeeriti 6800 liitrit piiritust, mille omanikku trahviti 2500 krooniga.

Tihti ei suudeta Annuki sõnul aga salaviina ebatäpsuste tõttu isegi konfiskeerida. «Karistusi võib kohus lisaks määrata 10 000 kuni 100 000 krooni, meie saame teha 3000 krooni trahvi juriidilisele ja 1100 krooni füüsilistele isikutele,» lausus Annuk.

Hetkel kuum