Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EVTV ja RTV ühiskanal himustab ETV vaatajaid

    BMFi uuring: tõusuteel EVTV/RTV näitaja, ETV endiselt turuliider

    Uuringutefirma Baltic Media Facts (BMF) viis möödunud aasta 20. detsembrist kuni selle aasta 16. jaanuarini läbi tele- ja raadioauditooriumi päevikuuringu, kus osales 2173 inimest. Päevikuuringu andmetel moodustab ETV osakaal Eesti elanike hulgas 28 protsenti televiisori vaatamisele kulutatud ajast. ETVd vaatas vähemalt veerand tundi nädalas 75 protsenti elanikest ehk 963 000 inimest.
    ETVga konkureerib Ostankino TV, mille osakaal on 22 protsenti televiisori vaatamisele kulutatud ajast Eestis. Kanal 2 osakaal, mis ligi kuu aega tagasi läbi viidud päevikuuringu põhjal oli 16 protsenti, on viimase uuringu tulemuste põhjal vähenenud nelja protsendi võrra.
    Peaaegu sama suur vaatajate osakaal on ka aasta alguses ühisprogrammiga eetrisse tulnud EVTV ja RTV ühiskanalil.
    «Antud uuring hõlmab aega, mil EVTV ja RTV ühiskanal oli vaid osaliselt eetris,» räägib TV 3 tegevdirektori kohusetäitja Andres Jõesaar. «Jaanuari kahe esimese nädala tulemuste põhjal on ühiskanali osakaal Eesti elanike hulgas tõenäoliselt suurem kui BMFi uuringus näidatud lõpptulemus.»
    Jõesaar märgib, et ühiskanali tegijad peavad reaalseks, et lähitulevikus saavutab uus kommertskanal, mille põhjal formeerub kommertskanal TV 3, Eesti elanike hulgas 15 protsendi suuruse osakaalu televiisori vaatamisele kulutatud ajast.
    «Kui aga vaadata Eestis tegutsevaid kommertskanaleid, siis nende hulgas soovime aasta lõpuks saavutada kolmekümne protsendi suuruse osakaalu,» valgustab TV 3 juht ühiskanali ambitsioone teleturul.
    Jõesaar prognoosib, et ETV osakaal kohalikul teleturul kahaneb aasta lõpuks samuti 30 protsendini.
    «Ma arvan, et Eestis kujuneb välja sama situatsioon nagu Ameerikas, kus vaatajaskond kommertskanalite vahel jaguneb enam-vähem võrdselt,» kinnitab Jõesaar. Siinkohal arvab ta Eestis tegutsevate kommertskanalite hulka ka ETV.
    ETV peamiseks konkurendiks peab Jõesaar EVTV ja RTV ühiskanalit. «Tõenäoliselt võtame meie ära suurema osa ETV vaatajatest, kuid oma sõna on kindlasti öelda ka Kanal 2-l, kes teeb praegu väga tõsist tööd oma programmi parandamise kallal,» märgib Jõesaar.
    Kanal 2 võimalusi näeb Jõesaar eelkõige mitte-eestlaste juurdevõitmises. «Kõik märgid näitavad, et Kanal 2 orienteerub aina enam mitte-eestlastest auditooriumile,» sõnab ta.
    «Seda näitab kasvõi asjaolu, et saadetele peale loetud osa on venekeelne ja subtiitrid, mida on raskem jälgida, eesti keeles,» põhjendab Jõesaar oma arvamust.
    «Kui arvestada seda, kus Andres Jõesaar töötab, siis ei saagi ta loomulikult teistsugust arvamust avaldada,» kommenteerib ETV ärijuht Rait Killandi EVTV ja RTV ambitsioone.
    «Kui võrrelda praeguse uuringu tulemusi möödunud aasta sama ajavahemikuga, siis on ETV osakaal tugevalt tõusnud,» kinnitab Killandi. Ta prognoosib, et jaanuaris--veebruaris langeb ETV osakaal võrreldes aastavahetusel tehtud uuringuga, kuid on siiski parem kui eelmise aasta esimesel kahel kuul.
    Killandi tunnistab siiski, et EVTV ja RTV ühiskanal on arvestatav konkurent. «Samas oleks naiivne arvata, et teised kanalid jäävad magades ootama, millal konkurent neile kandadele astub,» kinnitab ta. «Kõik kanalid teevad praegu oma programmi kallal kõvasti tööd.»
    Tema sõnade kohaselt ei kaota ETV käesoleval aastal oluliselt vaatajaid. «Selle kasuks mängivad mõned käesoleval aastal asetleidvad suursündmused, mille kajastamise õigus kuulub ETV-le,» põhjendab Killandi oma optimismi. «Näiteks olümpiamängud, jalgpalli Euroopa meistrivõistlused, tõenäoliselt ka Eurovisiooni lauluvõistlus,» loetleb ta ETV trumpe.
    Kanal 2-le soovitab Killandi positsioonide tugevdamiseks pühenduda rohkem mitte-eestlastest auditooriumile. «See on suur auditoorium ja on kahju, kui nad ei oska oma eeliseid muulaste suhtes ära kasutada,» sõnab ta.
    Kanal 2 reklaamiosakonna juhataja Kris Taska ütleb, et Kanal 2 ei ole seadnud endale eesmärgiks spetsialiseeruda mitte-eestlastele. «Venekeelne auditoorium, mille me oleme suutnud võita, annab meile plusspunkte reklaamiandja silmis, kuid Kanal 2 on siiski eelkõige eestlaste kanal,» tunnistab Taska. «Samas ei välista ma võmalust, et teised Eesti kommertskanalid hakkavad tulevikus lisama oma programmi aina enam mitte-eestlastele orienteeritud saateid,» lisab ta.
    «Mulje, nagu oleksid Kanal 2 reiting EVTV ja RTV ühiskanali turule tulekuga vähenud, tuleneb eelkõige sellest, et Kanal 2 alustab oma saatepäeva ühiskanalist hiljem,» kummutab Taska väiteid, et Kanal 2 vanker on hakanud allamäge veerema. «Tipptundidel edestavad meie saated sageli riigitelevisiooni vaadatavuse,» kinnitab Taska.
    BMFi päevikuuringu andmetel on EVTV ja RTV kanali osakaal eestlaste hulgas 20 protsenti ning Kanal 2 osakaal 15 protsenti televiisori vaatamisele kulutatud ajast. Mitte-eestlaste hulgas on Kanal 2 osakaal kaheksa protsenti televiisori vaatamisele kulutatud ajast. EVTV ja RTV osakaal mitte-eestlaste hulgas on kaks protsenti ja ETV-l neli protsenti.
    BMFi päevikuuring näitab samas, et mitte-eestlased on märksa tänuväärsem auditoorium kui eestlased. Kui üle 12aastased eestlased kulutavad televiisori vaatamisele nädalas 26 tundi ja 43 minutit, siis üle 12aastased mitte-eestlased vaatavad televiisorit keskmiselt 34 tundi ja 29 minutit nädalas.
    EVTV ja RTV edu kohta märgib Kris Taska, et ta näeb tulevikus meelsasti, et Eesti kommertskanalid jagavad turu omavahel enam-vähem võrdselt. «Tõenäoliselt jõuab EVTV ja RTV kanal oma tulemustega riigitelevisioonile lähemale,» ütleb Kanal 2 reklaamiosakonna juht. «Ma loodan siiski, et EVTV ja RTV esialgne edu pole tingitud pelgalt kahe kanali ühinemise ümber tekkinud kõmust, vaid jätkub ka edaspidi,» soovib Taska konkurendile jõudu.
    BMFi päevikuuringu põhjal koostatud 35 vaadatuima telesaate edetabelisse kuulusid vahemikus 20. detsember--16. jaanuar ülekaalukalt ETV saated. Neist üle poole on oma toodang.
    Erakanalite vaadatuimate saadete hulka kuuluvad peamiselt välismaise päritoluga saated, millest suurema osa moodustavad seriaalid ja mängufilmid.
    «Seriaalid tagavad kanalile vaadatavuse järjepidevuse,» ütleb Andres Jõesaar. «Samas on näha, et seriaalide buum hakkab tasapisi vaibuma ning publik ootab aina enam emakeelseid saateid ja meelelahutust,» lisab ta.
    Kris Taska sõnab, et tal on isegi hea meel selle üle, et fenomenaalselt vaatajaid püüdnud seriaali Santa Barbara vaadatavus on viimasel ajal langenud. «See annab teistele saadetele võimaluse esile kerkida,» selgitab ta. Taska nõustub oma kolleegi arvamusega, et tulevikus tuleb erakanalitel pöörata suuremat tähelepanu oma saadete tootmisele.
    Rait Killandi sõnutsi on praegu veel vara ennustada, kellele, kes ja kuidas hakkab kuklasse hingama. «Näiteks Tipp TV,» viitab Killandi võimalikule üllatajale teleturul. «Omanikud on investeerinud Tipp TVsse hulga raha, mille tagasiteenimiseks on vaid üks võimalus -- muutuda üleriigiliseks kanaliks.» Seejuures viitab Killandi käimasolevale EVTV ja RTV kanali rendikonkursile, millele pakkumuste esitamise lõpptähtaeg on 17. veebruar.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
On prominendi enda teha, et ta vale laulu sisse ei satuks
Tuntud inimesed seovad end kahtlaste äridega liiga kergekäeliselt. Isegi siis, kui asi juba eemalt nuusutades haiseb, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuntud inimesed seovad end kahtlaste äridega liiga kergekäeliselt. Isegi siis, kui asi juba eemalt nuusutades haiseb, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Apranga käive on aastaga veerandi võrra kasvanud
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Trükitööstuse analüüs: pakenditootjad kriisidest puutumata, teised otsivad uusi võimalusi
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.

Olulisemad lood

10 000 euro piir murdus: Tallinnas müüakse hirmkalli ruutmeetri hinnaga korterit Ekspert: luksuskorterite turg on meil kitsas
Tallinna kesklinnas Kentmanni tänaval on müügis korter, mille ruutmeetri hind on üle 10 600 euro.
Tallinna kesklinnas Kentmanni tänaval on müügis korter, mille ruutmeetri hind on üle 10 600 euro.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.