Saksa-Eesti majanduslikud suhted on arengujärgus

«Arvestades Eesti soodsat ärikliimat, on Saksamaa osa välisinvesteeringutes kindlasti liiga väike. Sellel on oma põhjused ja edaspidi püüame investeeringuid sammhaaval suurendada, nii et kolme-nelja aasta pärast võiksid need välisinvesteeringute kogumahust hõlmata kümme protsenti,» prognoosis endine Saksa majandusesinduse ja Kieli kaubandus-tööstuskoja esinduse juht.

Saksa firmade loid tege-vus Eestis on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks võib mainida Saksamaa taasühinemist, mis aastail 1992--1993 pakkus Lääne-Saksa firmadele Ida-Saksamaal häid investeerimis- ja ekspordivõimalusi. See langes aega, mil Soome ja Rootsi firmad seadsid end Eesti turul sisse.

Teiseks, suuremate Saksa firmade huvi on köitnud eelkõige lähinaabrid T?ehhi, Poola, Ungari, alles seejärel suundub see Baltimaadele.

Kolmandaks käsitavad paljud Saksa firmad Eestit, Lätit ja Leedut ühtse majandusruumina das Baltikum, arvestamata riikide põhjalikke erinevusi, ning valivad Balti riikidesse tulles keskuseks Riia, ehkki Läti ärikliima on ebasoodsam kui Eestis. Niisugune käsitus on tekkinud sellest, et Balti riikide kohta on Saksamaal liiga vähe infot ning et siia tulevatel keskmistel Saksa firmadel ei jätku raha suuremateks turu-uuringuteks.

«Püüame koostöös Eesti kaubandus-tööstuskojaga ja välisinvesteeringute agentuuriga omalt poolt kaasa aidata sellele, et info Eesti kohta rohkem leviks, eriti Põhja-Saksamaal,» ütles Ralph-Georg Tischer.

Põhja-Saksa firmadele, sh Kieli firmad ja institutsioonid, pakub ekspordihuvi kogu Läänemere piirkond. Investeeringutest palju elavamalt on seni edenenud kaubandussuhted Eesti ja Saksa firmade vahel, põhivaldkonnad on toiduaine-, tekstiili- ja metsatööstus.

Suhtumist turgudesse näitab see, et kui Soomes ja Rootsis ning Venemaal tegutsevad Saksa suurfirmad, siis Eestisse on jõudnud väikesed ja keskmised firmad ning suurtest on kohal üksnes Ruhrgas.

Psühholoogiliselt julgustavaks Saksa firmadele pidas Torsten Schumacher Schleswig-Holsteini maapanga tegevuse algust Eestis. Samas avaldas ta tunnustust meie pankadele, millest viis-kuus on tema arvates täiesti usaldusväärsed, paraku on nende laenu tähtaeg ettevõtjale liig lühike ja intress liiga kõrge.

Pangandus iseloomustab sakslase sõnul suurepäraselt ka Balti riikide erinevust: pangakriis, mida praegu põevad Läti ja Leedu, tabas Eestit aastail 1992--1993. Sestpeale on Eesti pangad järjest tugevnenud.

«Arvestades, et Eestis on inflatsioon umbes 25 protsenti ja Saksamaal kaks-kolm protsenti, siis on Eestis ja eriti Tallinnas kulude kasv väga kiire,» sõnas Schumacher.

«Lähtudes kuludest soovitame Saksa firmadel arendada oma tegevust rohkem väljaspool Tallinna ning tahame koos Eesti kaubandus-tööstuskojaga luua esinduse ka Tartus,» kinnitas hiljuti Saksa majandusesinduse juhi ametisse astunud Ralph Georg Tischer.

Enne Eestist lahkumist ei saanud Schumacher jätta väljendamata rahulolematust välisettevõtjate töö- ja elamisloa hankimise üle Eestis.

«Loomulikult pole elamis- ja tööloa hankimine kerge üheski riigis, kuid migratsiooniamet peaks oskama vahet teha korraliku ettevõtja ja suli vahel. Tean Lõuna-Eestis teist aastat töötavat saksa ettevõtjat, kellel tuleb kulutada iga kuu aega ja raha Eestist lahkumise korraldamisele,» rääkis Saksa majandusesinduse endine juht.