Saksamaal töötab kaheksasada välismaa arhitekti

Välismaiste arhitektide osakaal kogu arhitektuuriturul on 2--5%. Turu aastane kogukäive on umbes 60 miljardit Saksa marka, seega jääb välismaiste arhitektibüroode osaks 1--2 mld marka. Tegelikult on see summa veelgi väiksem, sest välismaised ettevõtted jagavad oma tööülesandeid tihti saksa arhitektidega.

Nii Berliinis kui ka kõigis idapoolsetes liidumaades valitseb arhitektide järele puudus. Berliini ajalehtedes võib leida korraga keskmiselt 20--30 tööpakkumiskuulutust.

Suurem osa välismaiseid arhitekte tuleb Saksamaale Euroopa Liidu maadest, kuid rahvusvaheliselt tuntud tipparhitekte on saabunud mujaltki, näiteks Ameerika Ühendriikidest. Saksamaal on isegi saanud kriitika osaliseks see, et paljud suured pakkumised on antud välismaalaste kätte.

Suurim hulk välismaa arhitekte on pärit Taanist. Praegu on taanlasi 200 ringis, kuid nende arv suureneb pidevalt. Viimase poole aasta jooksul on poolsada äsja diplomeeritud taani arhitekti läinud töökohta otsima Saksamaale.

Hollandlasi on Saksamaal 150 nagu itaallasigi. Nii prantslasi kui rootslasi on ligi 50. Soomest on Saksamaale viimastel aastatel läinud paarkümmend arhitekti.

Saksa 93 000 arhitektist on 41 000 vabakutselised ettevõtjad. Töötajate hulk arhitektuuribüroodes pole kuigi suur, ettevõte koosneb tavaliselt vaid 2--3 arhitektist. 75--80% turust kuulub väikstele, vähem kui 10 töötajaga firmadele. Suuri büroosid on vaid mõni. Ida-Saksa ettvõtted on üldiselt suuremad, mis on üks Saksa DV pärandeid.

Saksa arhitektid töötavad sageli ka ehitusettevõtjana ja nende sellel alal saadavad tulud on isegi suuremad kui sissetulekud projekteerimisest. Arhitektuuribürood on lokaalsed ja teenindavad valdavalt oma piirkonna kliente. Just seetõttu on Ida-Saksa ettevõtted suutnud üldiselt säilitada endise turuosa.

Suurem osa saksa arhitekte on saanud hariduse erialakõrgkoolis, osa ka polütehnilises kõrgkoolis või ülikoolis. Õppetöö on tihedalt seotud insenerikoolitusega. Arhitektid kasutavad enda puhul kõige sagedamini ametinimetust arhitekt-insener.

Suund tehnilisele koolitusele ja saksa konservatiivsed ehitustavad on peamised põhjused, miks saksa arhitektid pole olnud edukad, kui on tulnud võistelda tänapäevaste auahnete suurprojektide pärast. Nii projekteerivad näiteks itaallased Berliini Potsdameri platsi.

Iseseisva arhitektuuribüroo tegutsemise eeldus on kuulumine piirkondlikku arhitektide kotta. Arhitektide koja liikmeks saamisel on vajalik, et oleks töökogemus Saksa arhitektuuriturul. Arhitekti tasu moodustab tavaliselt 11% ehituskulutustest, kuid lihtsamate tööde puhul võib see olla 5% ja keerukamate tööde puhul 16--17%.

Lisaks projekteerimisele sisaldab see endas ehitustööde organiseerimist. Tihti pole projekteerija ja ehituse eest vastutaja üks ja sama arhitekt. Hinnakonkurents on Saksamaal põhimõtteliselt keelatud.

Rakennuslehti'st refereerinud Ülo Toomsalu