21. veebruar 1996
Jaga lugu:

Lühiuudised

Läti lennukompanii Air Baltic otsustas osaleda Estonian Airi erastamises, kuna see seostub kompanii plaaniga luua ühtne Balti lennuliikluse võrk, ütles Läti erastamisagentuuri pressiesindaja Talis Linkaits.

Linkaits keeldus nimetamast Air Balticu pakkumise sisu. «See jääb saladusse erastamise lõpuni,» märkis ta.

51,03 protsenti Air Balticu aktsiatest kuulub Läti riigile, mida esindab erastamisagentuur. 20,04 protsenti kuulub Baltic International USA-le, 16,5 protsenti SASile ja võrdselt 6,2 protsenti Rootsi ja Taani investeerimisfondidele.

Estonian Airi erastamisel osalemist on varem kinnitanud Scandinavian Airlines System (SAS), Estonian Airi juhtkond koos Tallinna Pangaga, Baltic International USA ning Balti Cresco Investeerimisgrupi AS koos ASi Wris ja Forekspangaga. BNS

Maareformi seaduse muudatused rikuvad paljuski inimeste õigusjärgse ootuse printsiipi, ütles Eesti maa-keskerakonna (EMKE) esimees Vambo Kaal kolmapäeval ajakirjanikele.

Maareformi muudatuste ja õigusliku ootuse printsiibi põhiküsimus on Kaalu sõnul selles, kes peab hakkama maa tagastamise eest maksma. Kogu tagastamise protsess läheb tema sõnul maksma 350--400 miljonit krooni.

«Kui õigustatud subjekt peab hakkama maa tagastamise eest maksma, siis ei ole inimestel rahaliselt võimalik piirkonnati maakorraldust läbi viia,» ütles Kaal. «See oleks aga tegelik maareformi kiirendamise tee.» Kaalu sõnul on maareform tänavu oluliselt kiirenenud, sel aastal on katastrisse kantud 30 000 hektarit maad. BNS

Soome firmasid huvitavad Balti riigid ja Peterburg eelkõige kui eksporditurg.

Märksa vähem on Soome firmad huvitatud kohalikust tööjõust, loodusvaradest ja tehnilistest oskustest, teatas Soome majandusuuringute instituut möödunud sügisel korraldatud küsitluse põhjal.

Soome firmad usuvad oma piirialade kiiresse arengusse ning pooled firmad arvavad, et sajandivahetuseks on kaubavahetuse maht kasvanud enam kui 50 protsendi võrra.

Peamiseks probleemiks peavad Soome ettevõtjad nii Balti riikides kui Venemaal seadusandlust ja selles pidevalt tehtavaid muudatusi, tolli ja ametnike tegevust, makse, rahandussüsteemi ja muudatuste keerulist prognoosimist. STT-BNS

Paljud Eesti tarbijad ei tea, millised on nende õigused, kui nad pöörduvad kauba müüja poole seoses ebakvaliteetse kauba ostuga.

Tarbijakaitseameti info ja nõustamise osakonna peaspetsialist Marek Lond ütles, et jaanuaris oli kõige rohkem kaebusi seoses ostetud kauba garantiiajaga.

Londi sõnul ei tea tarbijad, et neil on õigus pöörduda hinna- ja konkurentsiametisse, kellel on kohustus lahendada nende probleeme.

Ostjad ei tea, et seadusega on igale kaubale ette nähtud minimaalselt pool aastat garantiid, märkis Lond. Tema sõnul peituvad kaupmehed tihtipeale ühekuulise garantii taha ega nõustu hiljem tarbijale tekitatud kahju hüvitama. BNS

Eesti suurima kommertspanga Hansapanga konsolideerimata bilansimaht moodustas Eesti Panga andmeil jaanuari lõpu seisuga 3,5107 miljardit krooni, kasvades kuu jooksul 4 protsenti.

Hansapanga omakapital oli jaanuari lõpul 388 miljonit krooni, kasvades kuu jooksul 14,3 miljoni krooni võrra.

Panga jaotamata kasum oli 112,9 miljonit krooni; jaanuari kasum Eesti Panga andmetest ei selgu.

Hansapanga analüüsiosakonna ökonomist Tarmo Gede ütles, et pank ei avalda seoses aktsiate noteerimisega Helsingis panga kasumit enne kvartali lõpputivate tootlus 45,1 ning aktivate tulukus 16,2 protsenti. BNS

Eesti kommertspankade poolt ettevõtetele ning eraisikutele antud kroonilaenude kaalutud keskmine intress tõusis jaanuaris Eesti Panga andmetel 1,05 protsendipunkti võrra 16,97 protsendini.

Detsembris langes kroonilaenude keskmine intress rahareformijärgsele madalaimale tasemele 15,92 protsenti. Lühiajaliste kroonilaenude intress moodustas jaanuaris 17,55 ning pikaajaliste kroonilaenude intress 15,86 protsenti.

Valuutalaenude keskmine intress moodustas jaanuari lõpul 15,72 protsenti, kasvades kuu jooksul 0,6 protsendipunkti võrra.

Lühiajaliste valuutalaenude keskmine kaalutud intress moodustas jaanuari lõpul 16,85 ning pikaajaliste valuutalaenude keskmine intress 13,19 protsenti. BNS

Eelmisel aastal Tallinna lennujaama kaudu reisinud ligi 367 000 inimesest lendas kaks kolmandikku Põhjamaadesse, kasutades peamiselt Estonian Airi, Finnairi ja SASi teenuseid.

RE Eesti Lennujaamade turundusdirektor Priit Jõerüüt ütles, et eelmisel aastal reisis Tallinna lennujaama kaudu 366 919 reisijat, kellest 363 989 olid välislendude ja 2930 siselendude reisijad.

36 protsenti reisijatest lendas Helsingisse, 18,6 protsenti Stockholmi, 12,4 protsenti Kopenhaagenisse ning 8,5 protsenti Frankfurti. BNS

Tallinna kaubamajaga tutvusid teisipäeval Rootsi Enskilda Securitiesi eestvedamisel mitme rahvusvahelise investeerimisfondi esindajad.

Tallinna kaubamaja rahandusdirektor Urmo Valner ütles, et fondide esindajad vaatlesid Tallinna kaubamaja kui potentsiaalset investeerimisvõimalust.

Valneri sõnul käib kaubamajas pidevalt firmade esindajaid, kes on kaubamaja aktsiate võimalikud ostjad. BNS

Täna avab Tallinnas filiaali Läti-Ameerika ühisfirma AS Amerilat, mis esindab Baltimaades paljude kuulsate meditsiiniseadmete kaubamärke.

Firma Eesti filiaali direktriss Vija Rummel ütles, et Amerilat impordib ?veitsi päritolu Hoffman-la-Roche laboriaparatuuri ja reaktiive, Hollandi kompanii Pie Medical Equipment'i ultraheliskannereid, USA Dynaradi röntgeniaparatuuri ja paljude teiste firmade tooteid.

Rummeli sõnul on firma eesmärk meditsiiniseadmete tootmine, uuendamine, müük, paigaldamine ja kohandamine kohalikele tingimustele. Ta lisas, et firma tegeleb ka nende seadmete remondi, liisingu ja laenutamisega. BNS

Kinnisvarabüroo Arco Vara ja AS Susi rendileping, mille kohaselt pidi Tallinna äärelinnas asuv hotell saama 9000 ruutmeetril hotelli kõrval asuva maa hoonestusõiguse, on seni vormistamata.

Hotelli Susi omanik Jüri Uppin ütles, et hotell pidi saama võimaluse ehitada krundile hotelli laiendus ja autoparkla. «Seni on meie plaanid jäänud vaid kaugeks nägemuseks, võib juhtuda, et peame lepetest hoolimata Arco Varale ka raha maksma,» kurtis Uppin. BNS

Eesti Panga peadiileri hinnangul ühtlustuvad Eesti pankadevahelise rahaturu laenu ja hoiuse intressimäärad Talibor ja Talibad tulevikus Saksa marga intressiga.

Eesti krooni intressid peaksid valuutakomitee tingimustes tuginema Saksa marga intressile. Mingitest muudest Talibori ja Talibidi mõjutavatest tendentsidest ei saa praegu rääkida, ütles Eesti Panga peadiiler Valdur Laid.Kuna turg ei ole praegu likviidne, on riskipreemiad Laidi sõnul Saksa marga intressist veel mingil määral kõrgemal. «Ühe kuu määr on Saksa marga intressist juba kaugemal, kolm kuud aga juba oluliselt kaugemal,» rääkis ta. Intressimäärasid võivad mõjutada mingid ajutised likviidsusvõnked, kuid üldiselt peaksid Talibor ja Talibid Saksa marga intressile lähemale tulema, märkis Laid.

Pankadevahelise rahaturu keskmise kaalutud laenuintressi ühe nädala Talibor oli kolmapäeval 4,67, ühe kuu Talibor 5,77 (5,77) ning kolme kuu Talibor 8,18 (8,22). Keskmise kaalutud hoiuseintressi Talibod ühe nädala määr langes kolmapäeval 3,80 protsendini (nädala eest 3,85). Ühe kuu Talibid oli 4,85 (4,85) ja kolme kuu Talibid 7,20 (7,23). BNS

Soome valitsus võtab Eestit taas NSV Liidu osana, ütles Tallink Finland OY tegevdirektor Keijo Mehtonen, kommenteerides Soome valitsuse plaani keelata alkoholi import lühiajalistelt välisreisidelt.

Kevadel jõustuda võiv alkoholi sisseveo keeld on ärritanud Helsingi ja Tallinna vahel ühendust pidavaid laevafirmasid, sest nad näevad selles suurt takistust laevaliikluse edenemisele. Praegu veavad kahe linna vahel reisijaid Tallink, Eestin Linjat ja Silja Line.

Mehtonen ütles, et Soome valitsuse seisukoht alkoholi sisseveo osas on selgelt väär. Valitsuse on tema sõnul viinud eksiteele väited, et riigi tulud on alkoholi sisseveo tulemusel oluliselt langenud.

Tegemist on täiesti spekulatiivsete arvutustega, ütles Mehtonen. STT-BNS

Jääolud Eesti sadamates raskendavad Eestis toodetud turba ja briketi eksporti.

Raskete jääolude tõttu on AS Oru ja AS Sangla sunnitud toodangut välja vedama Muuga sadama kaudu. AS Eesti Turbatooted veab praegu oma toodangut välja Riia sadama kaudu.

Sangla ja Eesti Turbatooted vedasid seni toodangut välja Pärnu ja Oru Kunda sadamast.

AS Oru peadirektor Kalev Mehide ütles, et Kunda sadama sulgemise tõttu on veokulud suurenenud poole võrra, kuna brikett tuleb vedada Muuga sadamasse. Oru ekspordib 90 protsenti oma kuutoodangust, mis kõigub 2000--6000 tonni vahel.

ASi Sangla direktor Rein Lettens ütles, et turba ekspordi maht on Pärnu sadama sulgemise tõttu vähenenud poole võrra. Sangla ekspordib oma 45 000--50 000tonni sest aastatoodangust 18 000 tonni briketti. BNS

Jaga lugu:
Hetkel kuum