Rootsist on saanud taanlaste maksuparadiis

Taani maakondade uurimisinstituudi andmetel pendeldab üle Sundi väina umbes 2000 inimest, kes elavad Rootsis, tööl käivad aga Taanis. Nad saavad kõrgemat Taani palka ja maksvad väiksemat Rootsi maksu ning Taani riigil jääb selle tagajärjel sisse kasseerimata kuni 320 miljonit Eesti krooni maksutulu.

Kuna kodanike üle piiri pendeldamist ei ole kumbki pool täpselt fikseerinud, siis oletab Kopenhaageni ülikooli professor Christian Wichmann Matthiesen, et nende arv ei ole sugugi 2000, vaid läheneb juba 4000-le.

Taani maksuminister Carsten Koch on Rootsi rahandusministeeriumiga pidanud juba terve aasta läbirääkimisi, et lõpetada maksutulude väljavool. Praegu kehtib Põhjamaades topeltmaksuleping, mille kohaselt Põhjamaade kodanikud maksavad makse seal, kus nad elavad. Praeguste seaduste järgi piisab, kui Rootsis elada nädalalõpul, et maksta Rootsi makse.

Carsten Koch püüab nüüd muuta seadust esialgu nii, et Taani maksudest saab vabastuse üksnes see, kes iga tööpäev Rootsi naaseb. Edaspidi soovib ta, et üle piiri pendeldajad maksaksid maksu selles riigis, kus nad töötavad ja palka saavad. Sellega ei ole aga Rootsi rahandusminister Göran Persson päri.

Taanis on üldine maksumäär 56 protsenti. Kui tulu ületab aastas 240 000 Taani krooni, tõuseb maks kuue protsendi võrra. Ja kui sissetulek on üle 275 000 krooni, tõuseb marginaalmaks veel kuue protsendi võrra. Rootsis on kuni 204 000kroonise sissetuleku puhul maksumäär 30 protsenti ja üle selle 55 protsenti.

Peale selle on Skånes elada odavam kui Taanis. Keskmine kolmetoalise korteri üür on Malmös ca 5000 krooni ja Landskronas 4500. Ka toit on Rootsis Taani omast kümme protsenti odavam.

Firma JH Assurance Consult esindaja Søren Hvekstrup prognoosib, et pärast Sundi silla valmimist kasvab järsult nende inimeste arv, kes eelistavad elada Skånes ja töötada Taanis. Sellepärast ongi Taani maksuministril Carsten Kochil seaduste muutmisega kiire. DI