Eestis üürnike-omanike verine juulipööre

1. Näiteks vabastada üüri piirmäärad (Tallinnas 8, Tartus 5, Pärnus 7 kr/m²) või kehtestada üldine kõrge piirmäär (näiteks 25 kr/m²). Otsuse peaks praeguses situatsioonis vastu võtma valitsuse tasandil, kuna enne kohalike omavalitsuste valimisi on kohalikult võimult seda raske loota; või siis jätta otsus 1997. aasta algusesse.

Väheusutav on kõigi üüride tõstmine omaniku poolt 25 kr/m² peale, kuna taolise tulu laekumine ei vasta enamuse maksevõimele ega ka üüripinna kvaliteedile. Otstarbekas võiks olla üürnike ja omanike ühenduste omavahelised läbirääkimised.

2. Üüriturgu nagu seni korteriturgu hakkab suure tõenäosusega reguleerima maksevõime. Üürimaja ei saa tühjalt hoida tema jooksvate kulutuste ja amortisatsiooni tõttu. Turu isereguleerimisel maksevõime kaudu võib näiteks tuua korterite hinnad, mis ei ole üldjuhul vastanud müüja turule, vaid olnud enam-vähem vastavuses ostja kuu netotöötasule: 1992. aasta keskmine netotöötasu oli 407 krooni kuus. Tartus asustamisõiguse teel müüdud keskmise korteri m² hind 451.30. Hinna- ja palgatõus on pidevalt olnud otsekorrelatsioonis, jõudes 1995. aasta lõpuks Tartus 1850 kroonini keskmise korteri m² eest 1650kroonise Tartu maakonna aasta keskmise netotöötasu juures.

Üürimäärade arvutamisel võiks lähtuda üüriturust, aga ka loogikast, mille alusel omand peab end ära tasuma mingi aja jooksul. Oletame, et see tähtaeg on hoone puhul 20 aastat ning tagastatud elamu kulum 60%. Kui uue analoogilise m² ehitusmaksumus on praegu 6000 krooni, siis 40% ehk 2400 krooni kogumine viie aasta jooksul tähendaks puhastulu 40 kr m² kohta, millele lisanduksid maja üldised ekspluatatsioonikulud. Kommunaalmaksed maksavad üürnikud lisaks. Võttes analoogiks korterituru, mille m² müügihind Tartus on 1850 krooni (arvestades kulumiks 10%), saame turu praktiliseks maksevõimeks 1/3 tegelikust väärtusest. 13 kr/m² on taolise korteri reaalne ja turumajanduslikult põhjendatud üürimäär. Selliseid üürilepinguid on poolte kokkuleppel sõlmitud juba praegu.

Selline loogika lähendaks tegelikke hindu tunduvalt turuhindadele. Tallinna äärelinnas on m² üüri keskmine turuhind 46, Tartus 22 krooni. Kui hinnata praegu turuhinnaga üürile antud korterite keskmiseks kulumiks 10%, muutuvad vabastatavad üürihinnad võrreldavaks tegelike turuhindadega. Keskmine üüritase aga ilmselt langeb oluliselt, kuna praeguste turuhindade maksjaid on üürnike hulgas tunduv vähemus.

3. Kaaluda tasuks eluaseme toetuse andmist ka omanikele hoone remondiks. Riik on paljudel juhtudel andnud üle korrastamata elamu, mille remondiks vahendid puuduvad.

4. Seadusandlikult võiks sätestada üürilepingust kinni pidanud üürniku eelisõiguse sama eluruumi edasiseks üürile võtmiseks.

5. Ümberkolimisel teise korterisse võiks sätestada kolimisega seotud kulutuste tasumise juhu, kui üürnik on üürilepingut järginud.