Bill Clinton deklareeris Valges Majas allakirjutamistseremoonial: «Selle Kuuba vabadus- ja solidaarsusakti kirjutan ma alla nende nelja tsiviillenduri auks, kelle Kuuba sõjalennukid 24. veebruaril alla tulistasid. Ma teen kõik, et meie poolkeral levinud demokraatia jõuaks ükskord ka Kuubasse.»
Seaduse üks eesmärke on blokeerida uued välisinvesteeringud, mida taotleb Kuuba president Fidel Castro. Lisaks lubab see USA kodanikel kaevata kohtusse mistahes välismaa üksikisikud või firmad, kes osalevad ühisettevõtetes, mis kasutavad kommunistide konfiskeeritud vara.
Eelnõu võimaldab takistada ka selliste toodete sissevedu USAsse, kus on kasutatud Kuuba kaupu, näiteks suhkrut.
Clintoni administratsioon oli algselt selle seaduse vastu, kuid lennukite allatulistamine sundis seda nõustuma uute Kuuba-vastaste sanktsioonidega, mis on eriti populaarsed Kuuba päritolu ameeriklaste osariigis Floridas, millel on presidendivalimistel suur kaal.
Seda seika kasutas muuseas kohe ära ka vabariiklaste peamine presidendikandidaat Robert Dole, kes ütles: «On traagiline, et neli pahaaimamatut ameeriklast pidid andma oma elu, et see seadus lõpuks jõustuks.»
Ameerika Ühendriikide ärritunud kaubanduspartnerid leidsid,et president Clintoni allakirjutatud Kuuba-vastane seadus tuleks kaevata WTOsse.
«Tegemist on ennekuulmatu katsega laiendada USA sisemisi seadusi rahvusvahelisele areenile,» märkis üks kaubandusvolinik.
Euroopa diplomaadid tunnistasid, et nad on dilemma ees.
«Me ei saa lubada ameeriklastel seda läbi suruda, aga kui me neid maailma kaubandusorganisatsioonis ründame, võime muuta olukorra hullemaks,» märkis üks saadik. REUTER-BNS-ÄP