17. märts 1996
Jaga lugu:

Balti ettevõtluskeskkond riigiti erinev

Balti riikide väike- ja keskmiste tootmisettevõtete kasvu ja püsimajäämise probleemid olid arutusel Eesti rahvusraamatukogus peetud seminaril, mille korraldas Eesti majanduse instituut.

Kuigi kolme riigi starditingimused on olnud üsna sarnased, on valitsuste küllaltki erisugune poliitika kujundanud üleminekuperioodil ettevõtluse arengule erinevad väliskeskkonna tingimused. Ettevõtlusvormide struktuuri on mõjutanud erinevused miinimumkapitali nõuetes, Leedu privatiseerimissüsteem on loonud ettevõtte kohta suhteliselt suurema omanike arvu.

Ettevõtlusvormide struktuurierinevuste alusena oli Eestis 1994. aastani aktsiaseltsidele kehtiv miinimumkapitali nõue suhteliselt madal (23 dollarit) ehk võrdne neljandiku brutopalgaga; Lätis oli aktsiaseltside miinimumkapitaliks nõutav 910 dollarit ehk 8 brutopalka ja osaühingute puhul 180 dollarit. Leedus olid samad näitajad vastavalt 625 dollarit ehk 7 brutopalka ja 250 dollarit.

Lähtudes peamiselt neist nõuetest on Eestis kujunenud valdavaks ettevõtlusvormiks aktsiaseltsid, mis 1995. a lõpus moodustasid 85% ettevõtete üldarvust. Lätis osaühingud (64%) ja ainuomanikud (25%); Leedus ainuomanikud (68%) ja osaühingud (23%).

Alates 1995. a suurendati kõigis kolmes riigis piiratud vastutusega ettevõtete miinimumkapitali nõuet. Eesti osaühingutel pidi see olema 750 ja aktsiaseltsidel 7500 dollarit.

Lätis olid vastavad summad 3650 ja 9100 ning Leedus 2500 ja 25000 dollarit. Seega on kehtestatud osaühingutele suurim miinimumkapitali nõue Lätis ja aktsiaseltsidele Leedus. Eesti äriseadustiku järgi kasvab alates septembrist 1999. aastal miinimumkapitali nõue veel osaühingutele kuni 3000 ja aktsiaseltsidele kuni 30 000 dollarit. Osa- ja aktsiakapitali muutused seduses tingivad lähiaastatel suuri muudatusi ka ettevõtlusvormide struktuuris, eriti Eestis.

Balti riikide ettevõtete arengut on oluliselt mõjutanud erinevad makromajanduslikud tingimused: eri intressimäärad, maksustamise tase, kuid ka inflatsioon, töötuse määr, koduturu nõudlus jm.

Tootmisega tegelevate väikeettevõtete juhtide küsitluses selgus, et sõltuvalt kujunenud väliskeskkonnast on Balti riikide väikeettevõtete arenguprobleemide tähtsushinnangud üsna erinevad. Eesti ettevõtluse arengut takistavad peamiselt turutingimused ehk tugev konkurents ja nõrk siseturu nõudlus. Teisena nimetati finantsraskusi ning kolmandana valitsuspoliitikat, st maksustamise taset ja valitsusepoolset regulatsiooni.

Lätis ja Leedus hindasid väikeettevõtjad olulisema takistusena valitsuspoliitikat, teisena finantsprobleeme ning alles seejärel turutingimusi.

Väikeettevõtjad on välisabi või -konsultatsiooni saanud üsna tagasihoidlikult kõigis kolmes riigis. Ainult 9 protsenti küsitletud firmasid oli saanud abi valitsusasutuselt või ettevõtluse toetamise organisatsioonilt.

Vähe abi on saadud isegi turu-uuringutest. Üle poole väikeettevõtteid, kes olid abi otsinud, ei saanud seda põhjusel, et nad ei suutnud selle eest maksta, ei tednud, kust abi saada, või ei olnud rahul konsultatsiooni tasemega. Kõigi kolme riigi ettevõtjad peavad välisabi vajalikuks eelkõige müügi- ja turu-uuringutes, tehniliste uuenduste alal, finantsallikate leidmisel ning äri planeerimisel.

Vaadeldes väike- ja keskmiste ettevõttete panust töökohtade loojana, innovatsiooniallikana ja majandusstruktuuri lahutamatu osana, on vaja täpsemalt määratleda riigi osa nende arengu mõjutamisel.

Arenenud maade kogemused näitavad, et väikeettevõtlust saab stimuleerida teatud keskkonna loomisega, mida ei saa käsitleda sekkumisena turujõudude tegevusse. Tähtis on tunnustada väikeettevõtete mõju majanduspoliitikale.

Jaga lugu:
Hetkel kuum