Energiatrasse hõlmav maa on konflikti allikas

Eesti Gaasi tegevjuhtkond on teinud juba eelmisele maa-ameti juhtkonnale ettepaneku kuulutada gaasitrasside peale jääv maa riigi omandiks, kuid praegune maa-ameti juhtkond ei soovi seda ettepanekut aktsepteerida, rääkis Eesti Gaasi arendusdirektor Tiit Kullerkupp.

Praegu tegeleb Eesti Gaasi ettepanekuga majandusministeeriumi energeetikasektor, kes ootab selles küsimuses keskkonnaministeeriumi seisukohta.

Eesti Gaasi peadirektori asetäitja Mart Kraut ütles, et seni pole maaomanikega väga palju konflikte olnud. «Enamik inimesi saab aru, et gaasitrass on üldriiklikult vajalik,» märkis ta.

Tiit Kullerkupu sõnul on aga praeguste seaduste järgi võimalik tagastatud maad omandada koos osaga gaasitrassist. Sellisel juhul võib maaomanik keelata Eesti Gaasi töötajatel endale kuuluval maa-alal viibida ja sellega takistatakse gaasitrassi teenindamist, lisas ta.

Konflikte võib tekkida ka sellepärast, et gaasitrassi lähedusse ei tohi rajada mingeid hooneid, vee- ja kanalisatsioonitorustikke ega kasvatada metsa, lausus Kullerkupp.

Eesti Energia arenguosakonna ehitussektori juhataja Enn Udal lausus, et eelmisel aastal tekkis Eesti Energia ja ühe maa tagasi saanud vanema naisterahva vahel konflikt. «Üks proua sai maa tagasi, aga sellel maal asus üks Eesti Energia alajaam ja proua keelas meil alajaama teenindada,» kirjeldas Udal juhtumit. «Ta ütles, et läbi tema maatüki sinna alajaama juurde ei sõideta ja jutul lõpp.»

«Õnneks on praeguseks konflikt lahenenud, sest muidu oleksid piirkonna tarbijad võinud jääda ilma elektrienergiata,» lausus Udal.

Udali sõnul on Eesti Energial tekkinud maaomanikega konflikte ka projekteerimistööde käigus.

Eesti Energial on kavas ehitada üks kõrgepingeliin Tartu maantee äärest Kõuelt kuni Koseni. Elektriliini praegu projekteeritakse ja see peab läbima umbes neljakümne maavaldaja maatüki. Mõni maaomanik ei olnud nõus trassi läbi oma maa lubama, rääkis Udal.

Udal sõnas, et Eesti Energia tugineb maaomanikega suhtlemisel asjaõigusseaduse paragrahvile 158. Selle seadusepunkti järgi on maaomanik kohustatud lubama oma maatükist takistusteta läbi elektri- ja sideliinid ning gaasitrassid.

Väljatöötatavasse energiaseadusesse kavatsetakse sisse viia paragrahv, mille järgi peab maaomanik lubama ehitada oma maale alajaama, kui selle ehitamine mujale nõuaks suuremaid kulutusi.

Udal ütles, et Eesti seadustes on seni paika panemata, millised soodustused saab maaomanik, kui tema maad läbivad gaasitrass või elektriliinid. «Õige oleks, et maaomanik saaks sellisel juhul maamaksu soodustust,» on tema seisukoht.