Vananenud Ignalina tuumajaam on ohtlik

Eelmisel nädalal Berliinis kogunenud rahvusvaheline eksperdikomitee arutas maailma ehk ohtlikumas olukorras oleva tuumajaama Ignalina tulevikku. Mitmed komisjonid on juba varem kinnitanud, et vaatamata rahalistele toetustele ei saa Ignalinast kunagi niisama turvalist jaama kui lääne tuumaelektrijaamad. Reaktoritel, mis on sama tüüpi kui T?ernobõli reaktor, on suuri puudusi konstruktsioonis ning ohutusabinõude tõhustamiseks on vähe võimalusi.

Ka Rootsi tuumaenergiaalases debatis on kesksel kohal Ignalina jaam. Rootsi tuumaenergiatootjad nõuavad enne tuumaenergia tootmise lõpetamist Läänemere teisel kaldal asuvate vananenud reaktorite sulgemist. Ignalina tuumajaama avarii korral oleks tagajärjed sarnased T?ernobõli katastroofiga. Kuna vanad nõukogudeaegsed reaktorid ei ole suletud hermeetilistesse kapslitesse, on avarii korral radioaktiivsete ainete leke väga tõenäoline.

Küsimus on selles, kas Leedu valitsus võib enesele jaama sulgemist lubada. Leedu president Algirdas Brazauskas on teatanud, et enne sajandivahetust Ignalina TEJ ei suleta. Elektrijaama sulgemine, mis toodab 80 protsenti Leedus tarbitavast energiast, läheb maksma ligikaudu 300 miljonit dollarit. Lisaks tuleb välja arendada alternatiivsed energiaallikad. Probleeme tekitab ka tarbijate suutmatus energia eest tasuda.

Eelmisel aastal toimus Ignalina jaamas kaks tulekahju, kuid Leedu valitsuse sõnul oli tegemist väiksemate kahjustustega.

Jaam kätkeb eneses küll suurt riski, kuid pärast T?ernobõli avariid on rakendatud olulisi meetmeid selle ohutuse tõstmiseks. EBRD ja Rootsi valitsus on eraldanud turvalisuse tõstmiseks 200 miljonit Rootsi krooni, mis on oluliselt vähendanud Ignalina avariiohtlikkust.

Ignalina tegevuslitsents kehtib 1998. aastani. Seejärel tuleb Leedu valitsusel otsustada, kas jaam sulgeda või võtta ette ulatuslik moderniseerimine. DN