Osa kohalike kapitalis-tide suhtumine välisinvesteerijatesse pole kõige soosivam, ent see on paratamatu nähtus. Samas ei ole siin probleem mitte ainult kohalikes kapitalistides, vaid lihtsalt selles majandusharus juba tegutsevates investeerijates. Igas harus käib võitlus domineeriva positsiooni saavutamiseks.

Näiteks Eesti kapitaliga erastatud ettevõte. Seadmed on vananenud, amortiseerunud jne. Selleks, et olla konkurentsivõimeline, on vaja tõsiseid investeeringuid. Kui neid ei ole võimalik teha, siis mõnda aega võib ettevõte veel Eesti turul püsida, ent see on selge, et väljastpoolt tulevate konkurentidega on raske võistelda. Lisaks paremale kapitali kaasamise võimalusele on välisinvesteerijal tihti ka parem oskusteave jne.

Eestisse investeerimine ei tähenda alati ainult siinsel turul konkureerimist. Eesti turg on paljudele väike. See, mis praeguseni on toimunud, on küll olnud paljuski kohalikule turule juba olemasolevatesse vahenditesse investeerimine. Uutesse vahenditesse investeerimine on suunatud ekspordile.

Reeglina ka Eestisse üksikisikuna saabuv investor esindab kedagi, mingit investeerijate gruppi. Näiteks grupp, kes on Eestis tõesti aktiivne olnud, on Singapurist pärit Tolarami grupp. Firma tegutseb mitmes erinevas tegevusvaldkonnas. Ohtlik oleks näiteks see, kui grupp saavutab ühes majandusharus monopoolse seisundi, see ei ole ühegi riigi majandusele tervislik.

Vaba konkurents on igal juhul teretulnud. Ei saa mitte kuidagi ette määrata, kas konkurendiks saab välisinvesteerija või teine Eesti investeerija. Tuleb olla konkurendist lihtsalt parem, leida näiteks mingid koostöövõimalused, pakkuda vastastikku teenuseid jne.

Tunnen Ernesto Preatonit hästi, olen temaga mitu korda kohtunud. Tean, et ta neid projekte teeb ja ma usun, et konkreetselt Ernesto Preatoniga tuleb meil hea naabrus. Mis puutub sellesse, et ta tahab ka meie kõrvale hotelli teha, siis paljudes linnades on ühe tänava ääres neli-viis hotelli. Tallinna hotelliturul on üsna mitmesajale hotellitoale ruumi. Kui Preatoni teeb hea hotelli ja meie teeme hea hotelli, siis järgmistel on ilmselt lihtsalt natukene raskem.

Ma ei usu, et iga välisinvesteerija on kohalikust parem. Võib-olla hoopis on suuremaks konkurendiks nutikas ja säästlik kohalik investeerija. Välisinvesteerija on harjunud rohkem kulutama, peab teenused siit ostma, temal tuleb ehitamine kindlasti kallim. Ning oma investeeringu peab ta mingi aja jooksul ka tagasi tegema.

Valdav enamik välisinvestoreid tuleb Eestisse mitte finantsilise investorina, vaid just strateegilise investorina. Oma strateegia kohaselt vaadeldakse siit perspektiivse minekukohana mingi regiooni, Eesti, Balti, Venemaa ja ka lääne turgu. Olen rääkinud Kaug-Ida investoritega, kes tahavad tulla Eestisse, et siit minna edasi Skandinaavia turule.