Sõltub maa asukohast ja müüja seisukohast. Maad, millele on nõudlus, pole mõtet EVPde eest müüa. Aga kui ettevõte selle maa peal juba on, siis pole teda selle raha eest müügiga kägistama hakata kah mõtet.
Maale võiks panna rahalise hinna ja siis anda järelmaksuvõimalused, võib-olla mingeid järelmaksusoodustusi.
Lahendamata maaküsimus pärsib välisinvesteeringuid.
Meie ettevõte on maa müügi osas, nagu paljud kinnisvarafirmad, liberaalsel seisukohal: maad tuleks müüa igal pool üsna vabalt, loomulikult tuleks natuke ostja tausta uurida, kellega tegu on, aga nagu muugi vara, näiteks majad, peaks ka maa olema samavõrra müüdav.
EVPde eest tuleks erastada elamualune maa. See on õige, inimesed peavad selle kätte saama. Ma ei leia, et oleks õige, kui inimesed nende suvilakruntide eest peaks nüüd raha maksma. Ülejäänud maaga on nii, et tuleks teha maa müügiks kindel kord, et ei oleks seal ametnikke ja jagelemist.
Kui on rohkem tahtjaid, siis teha kinnine enampakkumine. Ei ole vahet, kas müüa EVPde eest või otse raha eest, sest EVP-l on oma rahaline hind turul ikkagi olemas.
Meie oleme ostnud endiste omanike kinnistatud maad turuhinnaga, linna käest ei ole taotlenud, sest see protsess võtab nii palju aega. Ja pole üldse kindel, et sa selle maa saad, nii et äriprojekti on selle peale väga raske rajada.
Kui ma ostja oleks, os-taks ma kogu maa EVP-de eest ära.
Ma ei usu hästi sellese, et maa tsiviilkäibesse niipea jõuab. Ta ostetakse lihtsalt EVPde eest välja nagu korteridki. See on kindlasti maa liiga odav müümine. Riigi seisukohalt oleks kindlasti parem müüa raha eest, aga samas tuleb EVPdele mingi kate leida ja tõenäoliselt on maa see üks võimalikke katteid.
Need maatükid, millel on mitmeid soovijaid, peaks kindlasti müüma enampakkumisel raha eest. Kuid need tükid, mis ei lähe, nendele võiks anda soodustingimusi. Müüa neid EVPde eest näiteks.
Riigi seisukohalt oleks õigem suure turunõudlusega maa, näiteks linnades, müüa raha eest, nii teeniks riik rohkem. Teiselt poolt tuleb EVPdele mingi kate leida. See tähendab, et riik on nagu kahe kiilu vahel. Ta ei pääse, ta peab müüma EVPde eest, ta peab laskma praeguste omanike hoonete all oleva maa erastada EVP-de eest. See on sihuke paradoks. Võiks diferentseerida: mingi osa raha, mingi osa EVPsid.
Teisest küljest ei ole ju mõtet maa ostuga ka eriti kiirustada. Kuna teil on hoone, maa selle all aga kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele, ükski jõud ei võta minult seda maad selle maja alt ära, kui mina olen selle hoone omanik. Kui mul ei ole vaja pangast laenu võtta või lihtsalt hea enesetunde pärast, selleks et tunda end maa omanikuna, siis mina küll ei kiirustaks maa väljaostmisega.