Sakslased kompasid Zjuganovit

Zjuganov ei kohtunud kantsler Helmut Kohliga nagu veebruariski, kui Kohl Moskvas käis. Lühikeseks kommentaariks ütles kantsler, et ta eelistaks näha presidendina Jeltsinit ning et Zjuganov võib teha tema elu väga raskeks. Peale kantsleri ei kavandanud Zjuganoviga kohtumist ka välis- ja majandusministeerium.

Kuid see ei takistanud nende ministeeriumide tippametnikke minemast koos 40 pankuri ja firmajuhiga Saksa välispoliitika ühingusse, kes oli Zjuganoviga kohtumise korraldaja.

Parlamendi välispoliitika komitee esimees Karlheinz Hornhues ütles, et Zjuganov jätab väga kompetentse poliitiku mulje.

«Zjuganov nimetas mitmeid poliitilisi abinõusid, mis pärast valimisi rakendatuna oleksid suurepärased. On raske vastu vaielda, kui keegi tahab lõpu teha korruptsioonile ja maffiale ning lubab tagada riigi autoriteedi, demokraatia ja pluralismi,» kinnitas Hornhues.

Zjuganov mõistis Saksamaa ebalust, kes on aastakümneid olnud külma sõja aegse kapitalismi ja kommunismi vastasseisu eesliinil, ja peab nüüd kuulma, kuidas kommunist lubab austada turuväärtusi.

«Suure paadiga ei saa teha järsku pööret. Meeskond kukub välja ja kõik paiskub segi. Me hakkame hoidma tasakaalustatud ja mõistlikku kurssi, mis näeb ette laialdasi kontakte Saksamaaga kui maailma ühe juhtriigiga,» ütles Vene kommunistide presidendikandidaat.

Gennadi Zjuganov, kellel on head väljavaated võita juunis presidendivalimisetel, kinnitas, et tema valimisblokk taotleb segamajandust, kus on kõrvuti nii eraomandus kui riiklikud ettevõtted. Põhiliselt pooldab ta ainult transpordi ja energeetika jätmist riigi kontrolli alla.

Tema poliitika eesmärk on vältida Venemaal kodusõda. Tänapäeva Venemaal elab allpool vaesuspiiri 37 miljonit inimest, kuid suuremaks ohuks riigile on «korruptsioon, bandiitlus, organiseeritud kuritegevus ja maffia». AFP-ETA-REUTER-ÄP