Kas muuta kogu Eesti kõrgharidus tasuliseks?

Põhimõtteliselt suhtume kõrghariduse tasuliseks muutmisse hästi. Avalikkus on aru saanud, et see kitsendab hariduse saamise võimalusi, aga tegelikult on tegu õppimisvõimaluste avardumisega. Ükski asjast huvitatu ei jää ilma kõrgema hariduseta.

Hetkel püütakse sisse viia riikliku tellimuse süsteemi, mis seisneks selles, et riik ei finantseeriks oma eelarvest kõrgkoole mitte nii totaalselt, ebatäpselt ja raskesti jälgitavalt kui praegu. Osaliselt see süsteem juba toimibki.

Eesmärgiks on, et riik peaks esitama konkreetse koolitustellimuse, millele järgneks lepingute sõlmimine koolide ja üliõpilastega.

Sellekohase tellimuse saaksid esitada ka erafirmad või eraisikud, mis annaks võimaluse erakapitali paremaks kaasamiseks haridussfääri.

Asjaolu, et erafirmad ostaksid tasulise hariduse puhul parimad spetsialistid ära, pole mingi oht, vaid praegu eksisteeriv reaalsus. Lõppkokkuvõttes on riigil ükskõik, kes kus töötab, peaasi et oleks palju haritud inimesi, kes aitaksid toota head rahvuslikku koguprodukti.

Kõrghariduse täielikust tasuliseks muutmisest ei arva me hästi. Meie meelest ei ole Eesti ühiskond praegu küll sellel tasemel, et seda oleks võimalik kuidagi korraldada. Asi on nimelt selles, et paljalt kaubana väikerahvas haridusele läheneda ei saa. Kõik on õige, et iga asi maksab, igal asjal on oma hind, aga üldrahvalikul haridusel on siiski natuke teine tähendus kui kaubal. See on nii-öelda eksistentsiaalne küsimus.

Hetkel propageeritav riiklik tellimus on paha sõna selles mõttes, et meenutab plaanikomitee aega, kus kõike lahterdati. Aga samas on riigiasutustel tarvis siiski kaadri eest hoolt kanda. Mina eelistaksin siin lepingulist süsteemi. Nimelt, kui on hädasti mõnda spetsialisti vaja, siis teeme sellise lepingu, et vastav ministeerium otsib talle hea praktikakoha näiteks rahvusvahelistes organisatsioonides, mille järel kohustub inimene kolm aastat töötama. Mitte nii, et riik hakkab pimesi tööjõudu üles ostma.

Totaalse kõrghariduse maksustamise vastu olen ma täielikult, kuna see paneks paljud noored inimesed raskesse olukorda.