• OMX Baltic−0,25%295,41
  • OMX Riga0,58%906,65
  • OMX Tallinn−0,24%2 036
  • OMX Vilnius−0,04%1 201,36
  • S&P 500−0,12%6 362,9
  • DOW 30−0,38%44 461,28
  • Nasdaq 0,15%21 129,67
  • FTSE 1000,01%9 136,94
  • Nikkei 225−0,05%40 654,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,69
  • OMX Baltic−0,25%295,41
  • OMX Riga0,58%906,65
  • OMX Tallinn−0,24%2 036
  • OMX Vilnius−0,04%1 201,36
  • S&P 500−0,12%6 362,9
  • DOW 30−0,38%44 461,28
  • Nasdaq 0,15%21 129,67
  • FTSE 1000,01%9 136,94
  • Nikkei 225−0,05%40 654,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,69
  • 09.05.96, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas muuta kogu Eesti kõrgharidus tasuliseks?

Põhimõtteliselt suhtume kõrghariduse tasuliseks muutmisse hästi. Avalikkus on aru saanud, et see kitsendab hariduse saamise võimalusi, aga tegelikult on tegu õppimisvõimaluste avardumisega. Ükski asjast huvitatu ei jää ilma kõrgema hariduseta.
Hetkel püütakse sisse viia riikliku tellimuse süsteemi, mis seisneks selles, et riik ei finantseeriks oma eelarvest kõrgkoole mitte nii totaalselt, ebatäpselt ja raskesti jälgitavalt kui praegu. Osaliselt see süsteem juba toimibki.
Eesmärgiks on, et riik peaks esitama konkreetse koolitustellimuse, millele järgneks lepingute sõlmimine koolide ja üliõpilastega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sellekohase tellimuse saaksid esitada ka erafirmad või eraisikud, mis annaks võimaluse erakapitali paremaks kaasamiseks haridussfääri.
Asjaolu, et erafirmad ostaksid tasulise hariduse puhul parimad spetsialistid ära, pole mingi oht, vaid praegu eksisteeriv reaalsus. Lõppkokkuvõttes on riigil ükskõik, kes kus töötab, peaasi et oleks palju haritud inimesi, kes aitaksid toota head rahvuslikku koguprodukti.
Kõrghariduse täielikust tasuliseks muutmisest ei arva me hästi. Meie meelest ei ole Eesti ühiskond praegu küll sellel tasemel, et seda oleks võimalik kuidagi korraldada. Asi on nimelt selles, et paljalt kaubana väikerahvas haridusele läheneda ei saa. Kõik on õige, et iga asi maksab, igal asjal on oma hind, aga üldrahvalikul haridusel on siiski natuke teine tähendus kui kaubal. See on nii-öelda eksistentsiaalne küsimus.
Hetkel propageeritav riiklik tellimus on paha sõna selles mõttes, et meenutab plaanikomitee aega, kus kõike lahterdati. Aga samas on riigiasutustel tarvis siiski kaadri eest hoolt kanda. Mina eelistaksin siin lepingulist süsteemi. Nimelt, kui on hädasti mõnda spetsialisti vaja, siis teeme sellise lepingu, et vastav ministeerium otsib talle hea praktikakoha näiteks rahvusvahelistes organisatsioonides, mille järel kohustub inimene kolm aastat töötama. Mitte nii, et riik hakkab pimesi tööjõudu üles ostma.
Totaalse kõrghariduse maksustamise vastu olen ma täielikult, kuna see paneks paljud noored inimesed raskesse olukorda.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 17 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele