- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,03%39 795,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,32
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,03%39 795,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viljavarud on vähenenud
Rekordilised hinnad maailma teraviljaturul on analüütikute hinnanguil tingitud eelkõige riikide põllumajanduspoliitikast.
Teatavasti otsustasid suurimaid varusid omavad USA ja EL rakendada meetmeid teraviljapakkumise kontrollimiseks. Ühe osana nimetatud programmist jäeti ületootmise vältimiseks osa põllumaast esmalt USAs ning hiljem ka ELis sööti. Nii oli veel eelmisel aastal 28,5 mln hektarit ehk 5--6 protsenti maailma haritavast maast seotud mitmesuguste alternatiivsete kasutusprogrammidega. Samuti on teravilja külvipinda viimase 15 aasta jooksul vähendanud linnastumine ning kõrbealade laienemine.
Hiljuti hakkasid nii Washington kui Brüssel nõudluse kasvades teraviljavarusid müüki panema, mille tagajärjel maailma viljatagavara on kahanenud rekordiliselt madalale tasemele. Viimasel kümnendil on varud vähenenud ligi poole võrra, jäädes alla 200 miljoni tonni, mis vastab kümnele protsendile tarbimisest. Esimest korda napib nii leiva- kui söödateravilja.
ELi teraviljavarud on alates 1992. aastal käivitunud reformidest kahanenud kolmele miljonile tonnile varasemalt 33 miljonilt tonnilt.
Viimasel kolmel aastal on maailma teraviljanõudlus ületanud pakkumise ning ka lähiajal jääb olukord turul pingeliseks. Nõudlust suurendab ka teatud piirkondade ning eriti Kagu-Aasia majanduskasv, mis toob kaasa nõudluse suurenemise enam kvaliteetsete toidukaupade järele. Looma-, sea- ning linnuliha tarbimine ühe elaniku kohta on viimasel kümnendil suurenenud 11 protsenti. Liha tarbimise kasv suurendab omakorda nõudlust teravilja järele, näiteks iga sealihakilogrammi tootmiseks vajatakse neli kilogrammi teravilja.
Hindade osas võib elevus säilida veel paar aastat, kuni sööti jäetud maad taas kasutusele võetakse ning pakkumine rahuldab nõudluse.
Teraviljanõudlus maailmas kasvab ka rahvastiku pideva juurdekasvu arvel. Hinnangute kohaselt lisandub igal aastal ligemale 85 miljonit uut suud.
Avarduvad maailmaturud ning suund vabakaubandusele, mida kinnitas ka maailma kaubandusorganisatsiooni Uruguay kõnelustevooru põllumajanduskokkulepe, on julgustanud USAd ja ELi oma senist taktikat muutma.
Samas kui Washington taotleb vabakaubanduse edendamist õhinaga, on Brüssel ettevaatlikum, püüdes kokku traageldada 15 liikmesriigi erinevaid huvisid.
Hiljuti vastuvõetud USA põllumajandusseadus tähistas pööret riigi põllumajanduspoliitikas, vabastades farmerid riiklike programmide diktaadist ning lubades külvata vastavalt turul kujunenud vajadusele. USA kesk- ning lõunaosa farmerid ongi asunud üles kündma oma ikaldunud taliviljapõlde, et asendada talivili teiste kultuuridega.
USA põllumajandusminister Dan Glickman mõistab hukka Euroopa Liidus teraviljaekspordi kohta kehtestatud maksud, mille eesmärk on kindlustada kohalike tarbijate varustamine ning pehmendada hindade kõikumist. Glickmani sõnul moonutab taoline poliitika kaubandust ning kahjustab vaesemate riikide huve.
Euroopa Liidu põllumajandusvolinikku Franz Fischlerit on tabanud ka viljaeksportijate kriitikatuli. REUTER-BW-ÄP
Seotud lood
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele