OMX Baltic−0,31%295,22
OMX Riga0,68%907,55
OMX Tallinn−0,14%2 038,16
OMX Vilnius−0,16%1 199,85
S&P 500−0,12%6 362,9
DOW 30−0,38%44 461,28
Nasdaq 0,15%21 129,67
FTSE 1000,38%9 171,99
Nikkei 2251,02%41 069,82
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,6

OMX Baltic−0,31%295,22
OMX Riga0,68%907,55
OMX Tallinn−0,14%2 038,16
OMX Vilnius−0,16%1 199,85
S&P 500−0,12%6 362,9
DOW 30−0,38%44 461,28
Nasdaq 0,15%21 129,67
FTSE 1000,38%9 171,99
Nikkei 2251,02%41 069,82
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,6

22.05.96, 01:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Villu Reiljan eelistab kodumaakonna kalureid

15. jaanuaril kehtestas Villu Reiljan Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel seisevvõrkude piirnormiks 3000. Seda aktsepteerisid ka kalaamet, Peipsi-äärsete maakondade maavanemad ja Peipsi kalurite ühing.

Maakonniti jagunes lubatud seisevvõrkude hulk järgmiselt: Ida-Virumaa 940, Jõgevamaa 610, Tartumaa 940 ja Põlvamaa 510.

Oma 13. mai määrusega nr 30 suurendas aga Reiljan Jõgevamaa võrkude piirnormi 300 võrra.

Artikkel jätkub pärast reklaami

«See on puhas onupojapoliitika ja Villu Reiljan ei ole ministrina käitunud väärikalt, eelistades oma maakonna kalureid,» ütles Peipsi kalurite ühingu esimees Paul Lupkin. Ta lisas, et Reiljan on Jõgevamaa kasuks otsuseid teinud ka põhjanootade ehk mutnikute püügilubade jagamisel.

Möödunud aastal püüti Eesti poolel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest kala ligi 5000 seisevvõrguga. Kalavarude vähenemise tõttu soovitasid nii Eesti kui ka Vene poole ihtüoloogid püüniste arvu vähendada.

«Kuigi kalurite püügivõimalused ahenesid, aktsepteerisime võrkude vähendamise otsust, sest kala pole järves piiramatult,» ütles Lupkin. Ta lisas, et keskkonnaminister Reiljan võib tõenäoliselt ka edaspidi vastu võtta otsuseid, mis Peipsi kalureid omavahel tülli ajavad ja järve kalavarusid vähendavad.

«Kui keskkonnaminister delegeeris kalapüügi korraldamise õiguse oma 19. veebruari määrusega Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvega piirnevate maakondade maavanematele, siis miks ta nüüd oma valijate maakonda eelistades järsku ise on hakanud talle võõras eluvaldkonnas otsuseid vastu võtma,» imestas Lupkin.

Kalavarude vähenemise ja kudemist raskendava erakordselt madala veeseisu tõttu tuleks kalapüüki Peipsil vähendada, mitte suurendada, lausus Lupkin.

Seotud lood

Fotol Varssavi Legia peatreener ja värske Poola meister Heiko Rannula.

16.07.25, 16:36

Kuidas ehitada A-taseme meeskonda? Õppetunnid Poola meistrilt Heiko Rannulalt

Enimloetud

Uudised

29.07.25, 17:00

Oleg Gross: meil on nii palju sigu, et võiks terve Narva ümber piirata

Uudised

30.07.25, 06:00

“Aitab sellest naljast küll.” Ärikeelu saanud firmamatja lõpetab karjääri

Börsiuudised

29.07.25, 19:32

Lahkunud Hans Palla miljoniportfell liigub edasi pärijatele

Uudised

30.07.25, 09:03

Järgmises Viljandimaa farmis tuvastati seakatk. “Olukord on kontrolli alt väljas”

Majandustulemused

29.07.25, 18:40

Energiaärimees näeb klientide pealt: majanduskasvuni on veel palju minna

Majandustulemused

30.07.25, 16:00

Rosimannus ja kompanjonid ostsid kiirabifirma 11 miljoniga

Viimased uudised

Börsiuudised

31.07.25, 10:12

Liven kasvatas müügi langusest hoolimata kasumit

Börsiuudised

31.07.25, 09:03

Reklaamitulu kahanemine vähendas Ekspressi kasumlikkust

Börsiuudised

31.07.25, 08:32

Kinnisvara ümberhindlus kergitas EfTENi kasumit

Uudised

31.07.25, 08:24

Jaemüük kasvas juunis 5%

Juhtkiri

31.07.25, 06:00

Valija, ära kuula lennukat loba

Börsiuudised

31.07.25, 06:00

Hoiatusmärkide laviin börsil: pooled alternatiivturu firmadest kimpus aruandlusega

Börsiuudised

31.07.25, 02:16

Käivet ja kasumit kasvatanud Microsoft ületas nelja triljoni piiri

Börsiuudised

31.07.25, 01:04

Meta paranenud prognoos viis aktsia järelturul rallima

Alternatiivbörsi ettevõtete usaldusväärsus on auditeeritud majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu löögi all. Asjaosaliste sõnul põhjustab seda audiitorite nappus.

Hoiatusmärkide laviin börsil: pooled alternatiivturu firmadest kimpus aruandlusega

Puhaskasumit teenis fond teises kvartalis neli miljonit eurot, mida on aasta varasemast 63% enam, kui puhaskasum oli 2,44 miljonit eurot. Fotol Viljar Arakas.

Kinnisvara ümberhindlus kergitas EfTENi kasumit

Toidukaupluste müügimaht jätkas kahanemist ka juunis.

Jaemüük kasvas juunis 5%

Hoiatusmärkide laviin börsil: pooled alternatiivturu firmadest kimpus aruandlusega

Teisest küljest andis ettevõtte tegevusele mõju Balti riikide ettevõtluskeskkonna üldine madalseis, mis väljendus reklaamitulude vähenemise 8%.

Reklaamitulu kahanemine vähendas Ekspressi kasumlikkust

Valija, ära kuula lennukat loba

Aasta algusest 21,77% kallinenud Microsofti aktsia kerksi börsipäeval tagasihoidliku 0,13%, kuid hüppas järelturul pärast tulemuste avaldamist.

Käivet ja kasumit kasvatanud Microsoft ületas nelja triljoni piiri

Meta paranenud prognoos viis aktsia järelturul rallima

Rosimannus ja kompanjonid ostsid kiirabifirma 11 miljoniga

Saates “Eramaja ehitus” tuleb juttu ehitusprotsessi varjatud riskidest, eelarvest, aga ka muust olulisest, millega eramaja tellija peaks arvestama.

Eramu ehitus: miks saabub pettumus, kui katus on peal?

India peaminister Narendra Modi (vasakul) Donald Trumpiga veebruaris oma Valge maja visiidi ajal.

Trump lajatas Indiale tollitariifidega

Artea panga portfell kasvas, kasum kahanes

Analüütikud tõid välja 10 ettevõtet, mida osta, kuna näevad suurt eelist turul konkurentide ees ja alahinnatud aktsia hinda.

Kümme dividendi-aristokraati, mida osta

Nordic Fibreboardi suurosanik Joakim Helenius.

Nordic Fibreboard plaanib aktsiakapitali jõudsalt suurendada

Ettevõtte uus juht avaldas teisipäeval, et tema peamiseks väljakutseks saab olema kulude kärpimine ja müügitulude kasvu tugevdamine.

Analüütikud langetasid järsult Novo Nordiski hinnasihte

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
1 k 16 p 23 t
Toimumiskoht:
Tallinn