21. mai 1996
Jaga lugu:

Villu Reiljan eelistab kodumaakonna kalureid

15. jaanuaril kehtestas Villu Reiljan Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel seisevvõrkude piirnormiks 3000. Seda aktsepteerisid ka kalaamet, Peipsi-äärsete maakondade maavanemad ja Peipsi kalurite ühing.

Maakonniti jagunes lubatud seisevvõrkude hulk järgmiselt: Ida-Virumaa 940, Jõgevamaa 610, Tartumaa 940 ja Põlvamaa 510.

Oma 13. mai määrusega nr 30 suurendas aga Reiljan Jõgevamaa võrkude piirnormi 300 võrra.

«See on puhas onupojapoliitika ja Villu Reiljan ei ole ministrina käitunud väärikalt, eelistades oma maakonna kalureid,» ütles Peipsi kalurite ühingu esimees Paul Lupkin. Ta lisas, et Reiljan on Jõgevamaa kasuks otsuseid teinud ka põhjanootade ehk mutnikute püügilubade jagamisel.

Möödunud aastal püüti Eesti poolel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest kala ligi 5000 seisevvõrguga. Kalavarude vähenemise tõttu soovitasid nii Eesti kui ka Vene poole ihtüoloogid püüniste arvu vähendada.

«Kuigi kalurite püügivõimalused ahenesid, aktsepteerisime võrkude vähendamise otsust, sest kala pole järves piiramatult,» ütles Lupkin. Ta lisas, et keskkonnaminister Reiljan võib tõenäoliselt ka edaspidi vastu võtta otsuseid, mis Peipsi kalureid omavahel tülli ajavad ja järve kalavarusid vähendavad.

«Kui keskkonnaminister delegeeris kalapüügi korraldamise õiguse oma 19. veebruari määrusega Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvega piirnevate maakondade maavanematele, siis miks ta nüüd oma valijate maakonda eelistades järsku ise on hakanud talle võõras eluvaldkonnas otsuseid vastu võtma,» imestas Lupkin.

Kalavarude vähenemise ja kudemist raskendava erakordselt madala veeseisu tõttu tuleks kalapüüki Peipsil vähendada, mitte suurendada, lausus Lupkin.

Jaga lugu:
Hetkel kuum