- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,61%6 263,26
- DOW 300,49%44 458,3
- Nasdaq 0,94%20 611,34
- FTSE 1000,15%8 867,02
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,61
- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,61%6 263,26
- DOW 300,49%44 458,3
- Nasdaq 0,94%20 611,34
- FTSE 1000,15%8 867,02
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,61
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suurmajandid ihaldavad sooduslaenu
Seni võimaldab seadus põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondist kuni 11% intressiga sooduslaene üksnes nendele põllumajandusettevõtetele ning talunikele, kelle aastakäive jääb alla 15 miljoni krooni ning töötajate arv ei ületa 80.
Kolm kuud tagasi riigikogu menetlusse esitatud muudatusettepanekuga soovivad maarahva erakond ja põllumeeste kogu ning maaliidu fraktsioon aga teha sooduslaenu kättesaadavaks ka suurtele põllumajandusettevõtetele.
Äripäeva andmeil on sellise muudatuse poolt ka valitsus ning riigikogu.
Riigikogu majanduskomisjoni nõuniku Piia Schultsi sõnul on majanduskomisjon seisukohal, et maaparteide muudatusettepanek on ebakorrektne nii oma sisu kui ka vormi poolest.
Schults möönis, et maaparteid püüavad muuta valet paragrahvi. «Nad püüdsid parandada toetuse mõistet, tarvis oleks muuta aga laenu taotlemise tingimusi,» ütles ta.
Majanduskomisjon ei ole Schultsi väitel rahul sellega, et muudatusettepaneku läbiminemise korral kannatavad selle tõttu maapiirkondade väikeettevõtjad. «Pankadel oleks siis soodsam võimalus raha suurematele ettevõtetele laenata,» selgitas ta. «Väiksemad ettevõtted on pankade jaoks alati seotud suurema riskiga ja nemad jääksid siis üldse välja.»
Schults märkis, et sellise muudatuse tegemise korral ettevõtluse riikliku toetamise seaduses tekib küsimus, miks eelistada põllumajandust teistele majandusharudele ja miks mitte laiendada sooduslaenu saamise võimalust kõigile maapiirkonna ettevõtetele.
Lihaühistu Viru juhatuse esimehe Urmas Lahti väitel on vaja, et riigikogu võtaks muudatusettepaneku vastu veel enne suvepuhkust. Tema sõnul on põllumehed kevadkülvi raha juba kätte saanud, varsti oleks aga tarvis täiendavaid vahendeid, millega saaki koristama hakata.
Neljapäevani on kõigil soovijail võimalus esitada täiendavaid ettapanekuid ettevõtte riikliku toetuse seaduse muutmise seadusesse, neljapäeva õhtul võtab oma lõpliku seisukoha ka majanduskomisjon.
Seni on muudatusettepanek läbinud riigikogus kaks lugemist, kus enamik riigikogu liikmeid on selle aktsepteerinud.
Enimloetud
1
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
2
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Portfell kasvas üle 60%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele