Seni võimaldab seadus põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondist kuni 11% intressiga sooduslaene üksnes nendele põllumajandusettevõtetele ning talunikele, kelle aastakäive jääb alla 15 miljoni krooni ning töötajate arv ei ületa 80.

Kolm kuud tagasi riigikogu menetlusse esitatud muudatusettepanekuga soovivad maarahva erakond ja põllumeeste kogu ning maaliidu fraktsioon aga teha sooduslaenu kättesaadavaks ka suurtele põllumajandusettevõtetele.

Äripäeva andmeil on sellise muudatuse poolt ka valitsus ning riigikogu.

Riigikogu majanduskomisjoni nõuniku Piia Schultsi sõnul on majanduskomisjon seisukohal, et maaparteide muudatusettepanek on ebakorrektne nii oma sisu kui ka vormi poolest.

Schults möönis, et maaparteid püüavad muuta valet paragrahvi. «Nad püüdsid parandada toetuse mõistet, tarvis oleks muuta aga laenu taotlemise tingimusi,» ütles ta.

Majanduskomisjon ei ole Schultsi väitel rahul sellega, et muudatusettepaneku läbiminemise korral kannatavad selle tõttu maapiirkondade väikeettevõtjad. «Pankadel oleks siis soodsam võimalus raha suurematele ettevõtetele laenata,» selgitas ta. «Väiksemad ettevõtted on pankade jaoks alati seotud suurema riskiga ja nemad jääksid siis üldse välja.»

Schults märkis, et sellise muudatuse tegemise korral ettevõtluse riikliku toetamise seaduses tekib küsimus, miks eelistada põllumajandust teistele majandusharudele ja miks mitte laiendada sooduslaenu saamise võimalust kõigile maapiirkonna ettevõtetele.

Lihaühistu Viru juhatuse esimehe Urmas Lahti väitel on vaja, et riigikogu võtaks muudatusettepaneku vastu veel enne suvepuhkust. Tema sõnul on põllumehed kevadkülvi raha juba kätte saanud, varsti oleks aga tarvis täiendavaid vahendeid, millega saaki koristama hakata.

Neljapäevani on kõigil soovijail võimalus esitada täiendavaid ettapanekuid ettevõtte riikliku toetuse seaduse muutmise seadusesse, neljapäeva õhtul võtab oma lõpliku seisukoha ka majanduskomisjon.

Seni on muudatusettepanek läbinud riigikogus kaks lugemist, kus enamik riigikogu liikmeid on selle aktsepteerinud.