5 juuni 1996

Tuhandeliste klubi tõmbub koomale

ASi Norma juhatuse esimees Jüri Käo leiab, et need suurettevõtted, kes on praeguseks elus, võivad sellistena ka tulevikus edasi tegutseda. «Ma muidugi ei usu, et Eestist saab üleüldiselt suurtööstusettevõtetele rajanev riik ja suuri ettevõtteid võiks veel tekkida,» lisab ta.

Tööstuse ja tööandjate keskliidu direktor Viljar Veskiväli ütleb, et ühe käe näppudel ülesloetavaid tuhande töötajaga ettevõtteid ja ühtlasi kogu tööstust ei õnnestu kellelgi välja suretada.

«Lootusetu üritus,» kinnitab Veskiväli. Ta on veendunud, et tööstus on oma madalseisu põhjast läbi käinud ja on tõusuteel. «Muidugi väljaarvatud toiduainetööstus,» rõhutab Veskiväli.

Praegu umbes 5300 inimesele tööd andva Kreenholmi Valduse ASi peadirektor Meelis Virkebau räägib, et Kreenholm on järsult oma müüginäitajaid parandanud. Iga päev tuleb olla silmitsi konkurentsiga maailmaturul ning firma tegevuse parandmiseks tuleb inimesi vältimatult koondada, väidab ta.

Tõsiasi on, et aasta lõpuks peaks töötajate arv Kreenholmis kahanema 4600ni ning 1997. aasta lõpuks kuni 4090 töötajani.

Virkebau märgib, et võrreldes modernsete konkurentidega tehakse Kreenholmis väga palju käsitööd. Samas tööjõu hind, aga kindlasti ka energia- ja ekspluatatsioonikulud kasvavad väga kiiresti maailma hinnataseme poole.

«Need plussid, mis Eesti ja kogu Ida-Euroopa mõni aeg tagasi turul atraktiivseks tegid, kaotavad iga päevaga tähtsust,» väidab Virkebau.

ASi Dvigatel direktori Olev Rohumäe sõnul on tema juhitavas kunagises 3000 töötajaga firmas praeguseks tuhat töötajat, mis on ettevõtte jaoks enam-vähem optimaalne arv.

Ta räägib samas, et firma sisestruktuuride muutused on veel ees. «Tahame rohkem tööle tuua spetsialiste ja vähendada oluliselt nn valgekraede arvu,» lisab Rohumäe. Ta on uhke, et töölistele on tema juhtimise ajal tasutud 5,4 miljoni kroonine töötasuvõlg.

Dvigateli probleem on selles, et ettevõttel on veel lõpuni lahendamata tehase vastu algatatud pankrotiasi. Suurkliendid ei kipu enne kohtulahendi kuulmist Dvigateliga rääkima.

Küll aga teeb ettevõtte juhile rõõmu, et Dvigateli 14% osanik Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspank muutub Hoiupangaks. Siis ehk saavad Dvigateli finantsstrateegilised küsimused oluliselt võimsama osaniku näol hoopis teise lähenemise, loodab Rohumäe.

Praegu veel tuhande töötajaga ettevõtete klubisse kuuluv AS Tondi Elektroonika koondab oma liigsed töötajad ilmselt lähiajal.

Firma on maadelnud probleemiga, mida teha liigse kahesaja või enama inimesega erafirmana tegutsemise esimestest päevadest.

RASist Silmet on aga iga päevaga saamas Eesti ettevõte.

Kreenholmi Valduse ASi peadirektor Meelis Virkebau lausub, et ettevõtte juhtkond on kavandanud selle aasta käibeks vähemalt 900 miljonit krooni. Kuna Ida-Euroopas paljud tekstiiliettevõtted seisavad või töötavad osalise koormusega, on Kreenholmil õnnestunud tõsta järsult oma müügikäivet. Eelmisel aastal eksportis firma 80% toodangust. Kreenholmis tehakse veel väga palju käsitööd ja tootmise rentaabluse tõstmiseks tuleb järgmise aasta lõpuks koondada üle 1200 töötaja.

Eelmise aasta lõpus müüs riik talle kuulunud aktsiad avalikul enampakkumisel maha ja nüüd on Norma aktsiad vabalt kaubeldavad väärtpaberiturul. Peamiselt autotööstusele turvavöösid ja allhankena metall- ning plastmassdetaile valmistava ettevõtte ekspordist läheb 80 protsenti Venemaale. Normal on ühisfirmad Indias ja Venemaal.

Kalapüügi ja -töötlemisega tegelevale firmale kuuluvad oma püügi- ja külmutuslaevad ning tehased neljas Ida-Virumaa asulas ja Saaremaal. Võrreldes 1994. aastaga kasvas firma toodangumaht 24,6%. OÜ Viru Rand osanikud otsustasid maksta eelmise aasta eest 10% dividende.

Riigile kuuluvad aktsiad müüakse lähiajal avalikul enampakkumisel, AS Talinvest tahab kaasata omanikeringi ka ühe strateegilise investori. Firma kasumiks plaanib peadirektor Märt Vooglaid sellel aastal 290 miljonit krooni. Tema sõnul ekspordib Kalev 40% toodangust Venemaale. Majandusedu tulevikus sõltub investeeringute mahust ja tootmise kaasajastamisest. Investeerimisplaanid on kolmeks aastaks 50 miljonit krooni.

Balti laevaremonditehas rendib seni riigivara. Aasta alguses väljakuulutatud erastamiskonkursi võitnud AS Jaronex ei suutnud ostuks vajalikku pangagarantiid leida ja rendivara pannakse uuesti erastamisele. Ettevõte on korduvalt kuulunud parimate tööstusettevõtete hulka. Laevaremonditehase peadirektori Fjodor Bermani sõnul pole firmal mingeid takistusi sellel aastal käibe oluliseks suurendamiseks, sest konkureerivad Balti riikide laevatehased on viimastel aastatel praktiliselt seisnud. Laevaremonditehas teeb 80% ulatuses töid välisfirmadele.

Mai alguses otsustas erastamisagentuuri nõukogu lülitada Kiviter erastamisnimekirja ning erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet on lubanud, et ettevõtte erastamine kuulutatakse sellel aastal ka välja. Kiviteri juhtkonna hinnangul on vaja ettevõttesse kolme aasta jooksul investeerida vähemalt 200 mln krooni. Ettevõtte omavahenditest on võimalik investeerida umbes 30 mln krooni.

Dvigateli jaluleaitamisel loodab firma peadirektor Olev Rohumäe Saksa tööstusettevõtetele, kes on konsortsiumi Diamark aktsionärid. Taastunud on sidemed Venemaa tuumaenergeetikatööstusega. Dvigateli majandusseisu halvendab aga pankrotiprotsess, mille lahendust ootavad mitmed suurkliendid. Selle aasta käibeks plaanib Rohumäe üle 100 miljoni krooni. Praegust töötajaskonda peab ta optimaalseks.

Praeguseks on müügiraskuste tõttu mööblitootmine peatatud. Tegeletakse peamiselt mööblidetailide, vineeri ja toolide tootmisega. Eelmisel aastal eksporditi 70% toodangust. Firma suurimaks väärtuseks hinnatakse Tallinna kesklinnas asuvat kinnisvara. Firma juhtkond on veendunud, et tootmistegevust jätkatakse ja laiendatakse edaspidi.

Firmat on nimetatud nii unikaalseimaks kui tülikaimaks ettevõtteks Eestis. Silmet on olnud erastamisnimekirjas paar aastat, kuid seni pole erastamisagentuurile rahuldavat pakkumust laekunud. Selleks aastaks on ettevõtte käibeks prognoositud 305,1 mln krooni. Toorainetarnete lepingud on sõlmitud Venemaa, Hiina, Austraalia ja veel mõne riigi maardlatega. Silmet ekspordib 100% oma toodangust. Suurima koguse toodangust tarnib Jaapani firmale Nissho Iwai.

KND Marati juhatuse esimees Ants Kapral on teatanud, et kahjumi põhjus eelmisel aastal oli müügimahu täitmine ainult 134 miljoni krooni ulatuses. Veerandi võrra vähenes müük Saksamaale. Firma ekspordib 72% oma toodangust, 31% müüakse Soome.

Firma on ainuke täppiselektroonikatehas Eestis. Tondi Elektroonika põhitoodang on integraalskeemid ja kuulmisaparaadid. Peadirektor Uno Abru sõnul on integraalskeemid laialt kasutusel Venemaa tööstuses ja 70% toodangust läheb ekspordiks Venemaale. Kuulmisaparaate toodetakse aastas 150 000 tükki.

Hetkel kuum