Sir Goldsmith võitleb Euroopa Liidu vastu

«Euroopa Liitu ehitatakse üles salaja. Aeglaselt, kuid kindlalt libiseb võim mittevalitud tehnokraatide kätte, kellest koosneb Euroopa komisjon. Nüüd kavatsevad nad minna edasi ja luua Maastrichti lepingu alusel kunstliku superriigi,» väidab sir James Goldsmith oma raamatus «Lõks».

Sir Goldsmith on otsustanud selle arengu peatada. Ta on Euroopa parlamendi liige, olles valitud sinna Prantsusmaalt, kuna tal on topeltkodakondsus. Europarlamendis juhib ta gruppi Europe de Nations, mille peaeesmärk on vastuseis Euroopa majandus- ja rahaliidule.

Lisaks on ta asutanud Suurbritannias referendumipartei, mille tegevusprogrammi ainus punkt on korraldada riigis rahvahääletus Maastrichti lepinguga ühinemise kohta. Oma miljoniga toetab sir Goldsmith partei kandidaatide ülesseadmist kõigis valimisringkondades, kus suuremate erakondade kandidaadid ei poolda rahvahääletuse korraldamist.

James Goldsmith kogus oma varanduse, mis Sunday Timesi hinnangul ulatub 1,2 miljardi naelsterlingi ehk 22,7 miljardi Eesti kroonini, rahvusvahelise ärimehena 1970. ja 1980. aastatel. Väikese osa oma varast ehk 378 miljonit krooni on ta andnud reformipartei käsutusse.

Suurimaks ohuks peab sir Goldsmith ülemaailmset vabakaubandust, sest Lääne-Euroopa ei suuda kuidagi konkureerida Aasia, Ladina-Ameerika ja Ida-Euroopa madalapalgaliste riikidega. Tagajärjeks on suurenev töötus, süvenev vaesus ning sotsiaalne varing.

Selle asemel soovitab ta piirkondlikke vabakaubanduspiirkondi, mis on eraldatud väliste tollimüüridega.

Terve majandus peaks olema üles ehitatud nagu püramiid, mille tipus on suurfirmad ja mille aluse moodustavad väikefirmad. Kuid see on teostatav üksnes tollimüüri sees, väidab Goldsmith.

Referendumipartei teke on muutnud Suurbritannia valitseva konservatiivse partei närviliseks, kuna paljudes ringkondades võtavad nad ära hääli ning prognoosi kohaselt ka kuni 25 parlamendikohta.

Endine välisminister Douglas Hurd on isegi väitnud, et referendumipartei võib Euroopas tekitada samasuguse ebastabiilsuse, nagu valitses kahe ilmasõja vahel.

Igasugune koostöö Goldsmithiga on välistatud, kuna tema protektsionism on täielikus vastuolus vabakaubandusega, mida konservatiivid on traditsiooniliselt toetanud. Inglismaal väljendatakse juba arvamust, et referendumiparteil on juba õnnestunud valitsust natuke mõjutada rahvahääletuse suunas enne EMUga ühinemist.

Sellest on aga sir Goldsmithile vähe. Tema eesmärk on, et Suurbritannia rahvas peataks arengu tsentraliseeritud Euroopa poole. Ja praegu toetaks teda kindlasti enamus. DI