• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    AS Proba nõuab Hoiupangalt nelja miljonit

    Hoiupank hõivas eelmise aasta augustis Laagna motellikompleksi, kuna juunis ja juulis polnud Laagna omanik AS Proba maksnud lepingujärgseid võlasummasid Hoiupangale, kellele oli motellikompleks 5,5 miljoni kroonise laenu tagatiseks panditud.
    Proba omanike väitel tekitas Hoiupank neile ebaseadusliku ülevõtmisega 4,2 miljonit krooni kahju, kuna hõivamisega takistati Laagna majanduslikku tegevust ja seega ka võla tagasimaksmist.
    AS Proba võttis Hoiupangalt 5,5 miljonit 25% intressiga laenu Krediidipanga laenude refinantseerimiseks ning Laagna motelli ehitamiseks 1994. aasta mais, pantides Hoiupangale Laagna hotellikompleksi. Laenu tagasimaksetähtaeg on 1999. aasta aprill.
    Narva lähedal asuva Laagna motellikompleksi omanik Dmitri Melkov ütles reedel, et kuni viimase hetkeni lootsid nad leida kohtuvälise kokkuleppe Hoiupangaga, kuid kuna see ei õnnestunud, pöördutakse sel nädalal kohtu poole.
    Melkovi väitel oli Proba võlg Hoiupanga ees hotelli ülevõtmise hetkel üle 6 miljoni krooni, kuna aga intresse hotelli ülevõtmisel ei peatatud, on tänaseks võlasumma kasvanud 11 miljoni kroonini.
    Kohtuvälise kokkuleppena pakkus Melkov Hoiupangale enda sõnul võimalust loovutada 6 miljoni krooni suurune võlanõue ühe miljoni krooni eest mõnele firmale või pangale, kes oleks huvitatud Laagna hotelli projektis osalemisest ning lisafinantseeringute tegemisest. Melkovi väitel aga Hoiupanga laenudivisjoni direktor Aivar Rehe selle ettepanekuga ei nõustunud.
    Mai algul saatis ASi Proba volitatud esindaja vandeadvokaat Leo Urge kirja Hoiupangale, milles teatab, et juhul kui Hoiupank algatab Proba vastu pankrotimenetluse või pöördub kohtusse võlanõudega, esitab Proba kohtusse kohe hagi 4,2 miljoni krooni suuruses summas. Nimetatud summas kahju tekitas Hoiupank Urge väitel ebaseadusliku tegevuse ja pandilepingu rikkumisega.
    Leo Urge põhjendab Hoiupangale saadetud kirjas kahjunõuet sellega, et Hoiupank pandipidajana hõivas õiguslikku alust omamata eelmise aasta augustis Laagna motelli, pani väravasse oma valve ning keelustas omanikul territooriumile ja ehitistesse sisenemise. Vastavalt pandilepingule kuulusid kõik poolte erimeelsused lahendamisele kohtus.
    Urge väitel ei saa Eesti Hoiupanga poolt motelli Laagna omavolilist hõivamist põhjendada asjaoluga, et laenusaaja, kes oli eelmise aasta maiks jõudnud pangale tasuda üle miljoni krooni, ei saanud juunis ja juulis ajutiste makseraskuste tõttu oma kohustusi täita.
    Eelmise nädala lõpul öeldi Leo Urge advokaadibüroost, et mai algul Hoiupangale saadetud kirjale pank vastanud ei ole ning kohtu poole pöördumine sõltub kliendi otsusest.
    Aivar Rehe ei nõustunud Laagna hotelliga seonduvat kommenteerima, kuna tema väitel käivad praegu läbirääkimised Laagna hotelli potentsiaalsete ostjatega ning lõplik lahendus peaks selguma lähima kahe nädala jooksul.
    Rehe on poole aasta vältel rääkinud Äripäevale, et Hoiupank peab läbirääkimisi Laagna hotelli ostja leidmiseks ning kohe peaks sõlmitama motelli müügileping. Kaks nädalat tagasi lausus Rehe, et ostja leidmisel on takistuseks saanud hinnaläbirääkimised.
    Aivar Rehe ei olnud nõus ütlema ka seda, kui suur on praeguse seisuga ASi Proba võlg Hoiupanga ees. «See on piisavalt suur,» lausus ta üksnes.
    Laagna hotelli bilansiline väärtus on 25 miljonit krooni, turuväärtuseks aga Melkovi sõnul vaid miljon krooni, kuna ligi aasta tühjana seisnud kompleksi põrandad ja seinad on rikutud, küttesüsteemid avariiseisundis. Melkovi sõnul piisab üle aasta tagasi suletud Laagna hotelli taaskäivitamiseks kahest miljonist kroonist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Linnamäe Postimees Grupp vähendas kahjumit
Margus Linnamäe suurosalusega Postimees Grupp vähendas eelmisel majandusaastal ärikahjumit ning käivet.
Margus Linnamäe suurosalusega Postimees Grupp vähendas eelmisel majandusaastal ärikahjumit ning käivet.
Poliitikud alustasid võitlust elektri hinna alandamise pärast
Keskerakonna ministritel on mitu ideed, kuidas elektri hinnatõusu tarbijatele kompenseerida, kas ja milliseni jõutakse, sõltub eelarveläbirääkimistest. Opositsioonil on aga juba valmis eelnõud.
Keskerakonna ministritel on mitu ideed, kuidas elektri hinnatõusu tarbijatele kompenseerida, kas ja milliseni jõutakse, sõltub eelarveläbirääkimistest. Opositsioonil on aga juba valmis eelnõud.