Hüvitusfondi raha jagamisele seatakse piir

Hüvitusfondi obligatsioonide omanikele midagi põhimõtteliselt ei muutu, väitis Hüvitusfondi nõukogu liige, rahandusministeeriumi omandireformi osakonna juhataja Veiko Tali.

Riigikogu menetluses olev seadus annab Hüvitusfondi investeerijatele suurema kindlustunde, sest täpselt piiritletakse fondi võimalikud investeeringud, lisas ta.

Uue seaduse kohaselt on Hüvitusfondil keelatud krediteerida ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid üle 15 protsendi fondi põhikapitalist. Kinnisvarasse ei tohi Hüvitusfond investeerida rohkem kui 20 protsenti ja investeerimisfondide poolt väljaantud väärtpaberitesse nende turuväärtuses enam kui 25 protsenti põhikapitalist.

Ühe äriühingu aktsiatesse ei tohi Hüvitusfond investeerida põhikapitalist üle viie protsendi, ühe krediidiasutuse hoiustesse üle 10 protsendi, krediidiasutuse hoiustesse ja selle emiteeritud väärtpaberitesse koos üle 15 protsendi fondi põhikapitalist. Samuti ei tohi ühe emitendi väärtpaberite soetamisväärtus ületada 10 protsenti Hüvitusfondi põhikapitalist.

Tali ütles, et seadusega kehtestatavaid investeerimispiiranguid on Hüvitusfond järginud juba praegu, kuid uus seadus muudab selle kohustuslikus.

Hüvitusfondil ei ole uue seaduse kohaselt lubatud teha mingeid tehinguid inimestega, kes on majanduslikult seotud fondi juhatuse või nõukogu liikmetega. Tali lausus, et tema andmetel pole fond selliste inimestega praegu tehinguid sõlminud.

Hüvitusfondi nõukogu liikme sõnade kohaselt on uues seaduses kõige rohkem tähelepanu pööratud Hüvitusfondi juhtimisstruktuurile. Hüvitusfondil on kaks juhtimisorganit. Fondi nõukogu määrab ametisse riigikogu ja juhatuse kinnitab Hüvitusfondi nõukogu.

26. märtsi seisuga oli Hüvitusfondi põhikapitali laekunud erastamistehingutest ligi 593,5 miljonit krooni. Fondi investeerimisportfell oli 633,5 miljonit krooni, millest võlakirjadesse oli paigutatud 62,5, pangadeposiitidesse 24,7 ja aktsiatesse 2,4 protsenti. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt laekub Hüvitusfondi obligatsioonide müügist kokku ligi neli miljardit EVP-krooni, mis moodustab üle viiendiku kõigist erastamisväärtpaberitest.