• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kesk-Euroopa hambutud tiigrid

    Mullu registreeris Kesk-Euroopa suurima majanduskasvu kommunismi kokkuvarisemisest alates. Poolas, Slovakkias ja Rumeenias kasvas majandus 7 protsendi võrra, teistes 5 protsenti või enam. Kasv peaks jätkuma, ehkki aeglasemas tempos.
    Lõuna-Korea, Malaisia ja Taiwani kõrval näevad aga ka Kesk-Euroopa juhtivad reformiriigid kesised välja. Riike rõhuvad kõrged maksud, nõrk pangandussektor, ülepaisutatud sotsiaalsfäär, restruktureerimata tööstus ning suhteliselt madalad säästud ja investeeringud. Seda peegeldab ka väliskapitali sissevool: mullu langes Kesk- ja Ida-Euroopa arvele (125 miljonilise rahvastikuga) 10,5 miljardi dollari ulatuses otseinvesteeringuid -- sama palju kui Singapuri ja Malaisiasse kokku (elanikkond 22 miljonit).
    Osa probleeme kuulub üleminekuaja iseärasuste hulka, teised -- nagu madalad säästud ning riigi ümberjaotaja roll, on strukturaalse iseloomuga. Kui viimaseid ei kõrvaldata, sarnanevad üleminekujärgse Kesk-Euroopa kasvunäitajad pigem aneemilise Lääne-Euroopa kui dünaamilise Kagu-Aasia näitajatele.
    Säästu- ja investeerimistasemed on Kesk-Euroopas Lääne-Euroopa riikidega võrreldes kõrged, jäädes aga oluliselt alla Aasia tasemele. Põhivarad on amortiseerunud, lõviosa investeeringutest kasutatakse lagunemise peatamiseks. Sellega väheneb netoinvesteeringute osa, mis läheb tootlikkuse ja efektiivsuse tõstmiseks.
    Arenemisjärgus pangandus ei võimalda kapitali efektiivset jaotust. Laenud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele on Kesk-Euroopas raskendatud. Just need ettevõtted olid aga Kagu-Aasias kiire kasvu taga.
    Ülepaisutatud sotsiaalsfäär on loonud olukorra, kus valitsuse kulutused (keskmiselt 50% SKTst) ületavad isegi rikaste tööstusriikide taseme. Kõrged maksud ajendavad maksudest kõrvalehiilimist ning varimajandust.
    Kesk-Euroopas on hulgaliselt kasutamata ressursse alakoormatud seadmete, rajatiste, infrastruktuuri ning kvalifitseeritud tööjõu näol. Puudust tuntakse turumajanduses olulistest oskustest, nagu turustamine, tootekujundus, finantsjuhtimine.
    Hetkel aitab piirkonna kasvule kaasa nn järelejõudmise efekt ehk võimalus laenata või osta tehnoloogiat arenenud maadest odavamalt, kui seda ise välja töötada. Sarnaselt Aasia eeskujule on piirkond tehnoloogia ja kapitalimahukate kaupade netoimportija ning suureneb töömahukate toodete eksport.
    Kasvu toetab ka seni allasurutud sektorite, nagu teenuste, telekommunikatsioonide ning maanteedevõrgu areng. Kui aga needki sektorid lääne tasemele jõuavad, on vaja alternatiivseid kasvuallikaid.
    Rakendamata võimsuste kasutuselevõtmise ning efektiivsema kasutuse arvel kindlustab Kesk-Euroopa enesele sajandivahetuseni 4--5protsendilise kasvu. Edasi on kasvu kindlustamine keerukam. See on õnnestunud Aasia tiigritel ning T?iilil.
    Aasia tiigreid iseloomustab väljapoole orienteeritus, kõrged säästu- ja investeeringutasandid ning tuginemine töömahukate kaupade ekspordile -- tekstiilid, rõivad, jalatsid, mänguasjad ja elektroonikakaubad. BSC
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.