Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kesk-Euroopa hambutud tiigrid

    Mullu registreeris Kesk-Euroopa suurima majanduskasvu kommunismi kokkuvarisemisest alates. Poolas, Slovakkias ja Rumeenias kasvas majandus 7 protsendi võrra, teistes 5 protsenti või enam. Kasv peaks jätkuma, ehkki aeglasemas tempos.
    Lõuna-Korea, Malaisia ja Taiwani kõrval näevad aga ka Kesk-Euroopa juhtivad reformiriigid kesised välja. Riike rõhuvad kõrged maksud, nõrk pangandussektor, ülepaisutatud sotsiaalsfäär, restruktureerimata tööstus ning suhteliselt madalad säästud ja investeeringud. Seda peegeldab ka väliskapitali sissevool: mullu langes Kesk- ja Ida-Euroopa arvele (125 miljonilise rahvastikuga) 10,5 miljardi dollari ulatuses otseinvesteeringuid -- sama palju kui Singapuri ja Malaisiasse kokku (elanikkond 22 miljonit).
    Osa probleeme kuulub üleminekuaja iseärasuste hulka, teised -- nagu madalad säästud ning riigi ümberjaotaja roll, on strukturaalse iseloomuga. Kui viimaseid ei kõrvaldata, sarnanevad üleminekujärgse Kesk-Euroopa kasvunäitajad pigem aneemilise Lääne-Euroopa kui dünaamilise Kagu-Aasia näitajatele.
    Säästu- ja investeerimistasemed on Kesk-Euroopas Lääne-Euroopa riikidega võrreldes kõrged, jäädes aga oluliselt alla Aasia tasemele. Põhivarad on amortiseerunud, lõviosa investeeringutest kasutatakse lagunemise peatamiseks. Sellega väheneb netoinvesteeringute osa, mis läheb tootlikkuse ja efektiivsuse tõstmiseks.
    Arenemisjärgus pangandus ei võimalda kapitali efektiivset jaotust. Laenud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele on Kesk-Euroopas raskendatud. Just need ettevõtted olid aga Kagu-Aasias kiire kasvu taga.
    Ülepaisutatud sotsiaalsfäär on loonud olukorra, kus valitsuse kulutused (keskmiselt 50% SKTst) ületavad isegi rikaste tööstusriikide taseme. Kõrged maksud ajendavad maksudest kõrvalehiilimist ning varimajandust.
    Kesk-Euroopas on hulgaliselt kasutamata ressursse alakoormatud seadmete, rajatiste, infrastruktuuri ning kvalifitseeritud tööjõu näol. Puudust tuntakse turumajanduses olulistest oskustest, nagu turustamine, tootekujundus, finantsjuhtimine.
    Hetkel aitab piirkonna kasvule kaasa nn järelejõudmise efekt ehk võimalus laenata või osta tehnoloogiat arenenud maadest odavamalt, kui seda ise välja töötada. Sarnaselt Aasia eeskujule on piirkond tehnoloogia ja kapitalimahukate kaupade netoimportija ning suureneb töömahukate toodete eksport.
    Kasvu toetab ka seni allasurutud sektorite, nagu teenuste, telekommunikatsioonide ning maanteedevõrgu areng. Kui aga needki sektorid lääne tasemele jõuavad, on vaja alternatiivseid kasvuallikaid.
    Rakendamata võimsuste kasutuselevõtmise ning efektiivsema kasutuse arvel kindlustab Kesk-Euroopa enesele sajandivahetuseni 4--5protsendilise kasvu. Edasi on kasvu kindlustamine keerukam. See on õnnestunud Aasia tiigritel ning T?iilil.
    Aasia tiigreid iseloomustab väljapoole orienteeritus, kõrged säästu- ja investeeringutasandid ning tuginemine töömahukate kaupade ekspordile -- tekstiilid, rõivad, jalatsid, mänguasjad ja elektroonikakaubad. BSC
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.