- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,78%40 970,89
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,69
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,78%40 970,89
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,69
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kesk-Euroopa hambutud tiigrid
Mullu registreeris Kesk-Euroopa suurima majanduskasvu kommunismi kokkuvarisemisest alates. Poolas, Slovakkias ja Rumeenias kasvas majandus 7 protsendi võrra, teistes 5 protsenti või enam. Kasv peaks jätkuma, ehkki aeglasemas tempos.
Lõuna-Korea, Malaisia ja Taiwani kõrval näevad aga ka Kesk-Euroopa juhtivad reformiriigid kesised välja. Riike rõhuvad kõrged maksud, nõrk pangandussektor, ülepaisutatud sotsiaalsfäär, restruktureerimata tööstus ning suhteliselt madalad säästud ja investeeringud. Seda peegeldab ka väliskapitali sissevool: mullu langes Kesk- ja Ida-Euroopa arvele (125 miljonilise rahvastikuga) 10,5 miljardi dollari ulatuses otseinvesteeringuid -- sama palju kui Singapuri ja Malaisiasse kokku (elanikkond 22 miljonit).
Osa probleeme kuulub üleminekuaja iseärasuste hulka, teised -- nagu madalad säästud ning riigi ümberjaotaja roll, on strukturaalse iseloomuga. Kui viimaseid ei kõrvaldata, sarnanevad üleminekujärgse Kesk-Euroopa kasvunäitajad pigem aneemilise Lääne-Euroopa kui dünaamilise Kagu-Aasia näitajatele.
Säästu- ja investeerimistasemed on Kesk-Euroopas Lääne-Euroopa riikidega võrreldes kõrged, jäädes aga oluliselt alla Aasia tasemele. Põhivarad on amortiseerunud, lõviosa investeeringutest kasutatakse lagunemise peatamiseks. Sellega väheneb netoinvesteeringute osa, mis läheb tootlikkuse ja efektiivsuse tõstmiseks.
Arenemisjärgus pangandus ei võimalda kapitali efektiivset jaotust. Laenud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele on Kesk-Euroopas raskendatud. Just need ettevõtted olid aga Kagu-Aasias kiire kasvu taga.
Ülepaisutatud sotsiaalsfäär on loonud olukorra, kus valitsuse kulutused (keskmiselt 50% SKTst) ületavad isegi rikaste tööstusriikide taseme. Kõrged maksud ajendavad maksudest kõrvalehiilimist ning varimajandust.
Kesk-Euroopas on hulgaliselt kasutamata ressursse alakoormatud seadmete, rajatiste, infrastruktuuri ning kvalifitseeritud tööjõu näol. Puudust tuntakse turumajanduses olulistest oskustest, nagu turustamine, tootekujundus, finantsjuhtimine.
Hetkel aitab piirkonna kasvule kaasa nn järelejõudmise efekt ehk võimalus laenata või osta tehnoloogiat arenenud maadest odavamalt, kui seda ise välja töötada. Sarnaselt Aasia eeskujule on piirkond tehnoloogia ja kapitalimahukate kaupade netoimportija ning suureneb töömahukate toodete eksport.
Kasvu toetab ka seni allasurutud sektorite, nagu teenuste, telekommunikatsioonide ning maanteedevõrgu areng. Kui aga needki sektorid lääne tasemele jõuavad, on vaja alternatiivseid kasvuallikaid.
Rakendamata võimsuste kasutuselevõtmise ning efektiivsema kasutuse arvel kindlustab Kesk-Euroopa enesele sajandivahetuseni 4--5protsendilise kasvu. Edasi on kasvu kindlustamine keerukam. See on õnnestunud Aasia tiigritel ning T?iilil.
Aasia tiigreid iseloomustab väljapoole orienteeritus, kõrged säästu- ja investeeringutasandid ning tuginemine töömahukate kaupade ekspordile -- tekstiilid, rõivad, jalatsid, mänguasjad ja elektroonikakaubad. BSC
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele