Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kesk-Euroopa hambutud tiigrid

    Mullu registreeris Kesk-Euroopa suurima majanduskasvu kommunismi kokkuvarisemisest alates. Poolas, Slovakkias ja Rumeenias kasvas majandus 7 protsendi võrra, teistes 5 protsenti või enam. Kasv peaks jätkuma, ehkki aeglasemas tempos.
    Lõuna-Korea, Malaisia ja Taiwani kõrval näevad aga ka Kesk-Euroopa juhtivad reformiriigid kesised välja. Riike rõhuvad kõrged maksud, nõrk pangandussektor, ülepaisutatud sotsiaalsfäär, restruktureerimata tööstus ning suhteliselt madalad säästud ja investeeringud. Seda peegeldab ka väliskapitali sissevool: mullu langes Kesk- ja Ida-Euroopa arvele (125 miljonilise rahvastikuga) 10,5 miljardi dollari ulatuses otseinvesteeringuid -- sama palju kui Singapuri ja Malaisiasse kokku (elanikkond 22 miljonit).
    Osa probleeme kuulub üleminekuaja iseärasuste hulka, teised -- nagu madalad säästud ning riigi ümberjaotaja roll, on strukturaalse iseloomuga. Kui viimaseid ei kõrvaldata, sarnanevad üleminekujärgse Kesk-Euroopa kasvunäitajad pigem aneemilise Lääne-Euroopa kui dünaamilise Kagu-Aasia näitajatele.
    Säästu- ja investeerimistasemed on Kesk-Euroopas Lääne-Euroopa riikidega võrreldes kõrged, jäädes aga oluliselt alla Aasia tasemele. Põhivarad on amortiseerunud, lõviosa investeeringutest kasutatakse lagunemise peatamiseks. Sellega väheneb netoinvesteeringute osa, mis läheb tootlikkuse ja efektiivsuse tõstmiseks.
    Arenemisjärgus pangandus ei võimalda kapitali efektiivset jaotust. Laenud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele on Kesk-Euroopas raskendatud. Just need ettevõtted olid aga Kagu-Aasias kiire kasvu taga.
    Ülepaisutatud sotsiaalsfäär on loonud olukorra, kus valitsuse kulutused (keskmiselt 50% SKTst) ületavad isegi rikaste tööstusriikide taseme. Kõrged maksud ajendavad maksudest kõrvalehiilimist ning varimajandust.
    Kesk-Euroopas on hulgaliselt kasutamata ressursse alakoormatud seadmete, rajatiste, infrastruktuuri ning kvalifitseeritud tööjõu näol. Puudust tuntakse turumajanduses olulistest oskustest, nagu turustamine, tootekujundus, finantsjuhtimine.
    Hetkel aitab piirkonna kasvule kaasa nn järelejõudmise efekt ehk võimalus laenata või osta tehnoloogiat arenenud maadest odavamalt, kui seda ise välja töötada. Sarnaselt Aasia eeskujule on piirkond tehnoloogia ja kapitalimahukate kaupade netoimportija ning suureneb töömahukate toodete eksport.
    Kasvu toetab ka seni allasurutud sektorite, nagu teenuste, telekommunikatsioonide ning maanteedevõrgu areng. Kui aga needki sektorid lääne tasemele jõuavad, on vaja alternatiivseid kasvuallikaid.
    Rakendamata võimsuste kasutuselevõtmise ning efektiivsema kasutuse arvel kindlustab Kesk-Euroopa enesele sajandivahetuseni 4--5protsendilise kasvu. Edasi on kasvu kindlustamine keerukam. See on õnnestunud Aasia tiigritel ning T?iilil.
    Aasia tiigreid iseloomustab väljapoole orienteeritus, kõrged säästu- ja investeeringutasandid ning tuginemine töömahukate kaupade ekspordile -- tekstiilid, rõivad, jalatsid, mänguasjad ja elektroonikakaubad. BSC
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kristjan Vanaselja: valitsus – ära maali roosilist pilti, vaid kärbi!
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Twitteri aktsiaga peatati kauplemine seoses võimaliku ostutehingu teavitamisega
Twitteri aktsiaga peatati kauplemine täna kell 19.13 Eesti aja järgi, kui ilmusid kuuldused, et Elon Musk võib Twitteri ostutehinguga siiski edasi minna, vahendab CNBC.
Twitteri aktsiaga peatati kauplemine täna kell 19.13 Eesti aja järgi, kui ilmusid kuuldused, et Elon Musk võib Twitteri ostutehinguga siiski edasi minna, vahendab CNBC.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: kaupluste ja hotellide tervis ning seis turgudel
Äripäeva teisipäevases hommikuprogrammis võtame süvendatud tähelepanu alla Eesti kaupluste tervise, lisaks uurime, kuidas läheb hotellidel.
Äripäeva teisipäevases hommikuprogrammis võtame süvendatud tähelepanu alla Eesti kaupluste tervise, lisaks uurime, kuidas läheb hotellidel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.