19. juuni 1996
Jaga lugu:

Eesti müügiks

Meie teenused ei ole piisavalt kvaliteetsed, meil on probleeme piiridel ning üleüldse on see riigi ehk valitsuse asi. Just taoline on tihti transpordiettevõtete endi suhtumine Eestile positiivse imago loomisse ja Eesti kui kaupade edasiseks jaotuseks soodsa transiitmaa müümisse.

Mõõtkavu muutes võib väita, et Eesti on nagu tarbekaup, mille edukas turule toomine eeldab pikaajalist müügistrateegiat, piisavalt raha ja võimekaid inimesi. Ning aastatepikkust sihikindlat tööd.

Vale on eeldada, et vaikselt omaette nokitsedes ning valitsust tema tegude või tegematajätmiste pärast süüdistades leiab kaupmees Filipiinidelt meie kaudu tee Ukraina turgudeni. Oma koha eest päikese all tuleb võidelda ning pikaajaliselt saavad seda hästi ja edukalt teha vaid kaupade transpordist igapäevast leiba teenivad ettevõtted.

Ei ole õige ainult valitsust süüdistada, kuna Eesti hea maine kujundamisel on suurim roll valitsust mitteesindavatel üksikisikutel ja (era)ettevõtetel. Muidu võib tõesti juhtuda, et valitsus või valitsuse juurde kuuluvad organisatsioonid või mõned komisjonid täidavad tühja koha turul ning hakkavad tegelema (pisi)asjadega, mida neilt sugugi ei ootaks, nagu seda ongi juba piisavalt sagedasti ette tulnud.

Kuidas teisiti kui vaid pillavaks kulutamiseks saab nimetada ametnikepoolset voldikute, reklaammaterjalide jmt trükkimist või vähemalt kavandamist, kui puudub läbimõeldud strateegia, müügikontseptsioon ning organisatsioon, kes peaks tegelikult õige ürituse eest hea seisma.

Valitsuse ülesanne saab olla vaid kaupade transpordiga seotud ettevõtete müügialase initsiatiivi taotlemine ja mänguraamide loomine, muidugi eeldusel, et logistika- ja transpordiettevõtted on ise oma ülesannete kõrgusel.

Väide, et saame kõigepealt oma teenused korda ja probleemid lahendatud, ei ole piisavalt tulevikku vaatav. Eestile kui turvalisele ja kaupade edasist jaotust soosivale transiitmaale positiivse dünaamilise imago loomine on väga pikaajaline protsess, mille alustamisega viivitamine tähendab vaid üht: meid ei huvita, kuidas meil läheb viie või kümne aasta pärast.

Välja tuleb töötada müügikontseptsioon, leida vahendid ja alustada selle elluviimist. Edukas müügitöö nõuab eelkõige sihtturgude ja seal valitsevate vajaduste väljaselgitamist (ehk vastamist küsimusele -- kust tuleb raha?). Oluline on sihtturgudeni väljajõudmine ning meie võistlejatest efektiivsem suunatud müügitöö.

Valitsus või valitsusega seotud organisatsioonid ei täida taolist missiooni piisava efektiivsusega, kuna nad lihtsalt ei saa olla pidevalt kursis sihtturgude muutuvate nõudmistega. Selge, et Eesti-suguse väikeriigi puhul tuleb üritada vältida igasuguseid üksteist kopeerivaid ettevõtmisi ning seega asjatuid rahaliste vahendite ja tööjõu kulutusi. See ei tohiks olla ratsionaalne võistlus omavahel, vaid konkurentidega põhjast ja lõunast.

Kümned Eesti transpordiettevõtted peaksid jõud ja vahendid ühendama, mõtlema ettepoole ning andma ühise panuse selle keskkonna müügiks, kus soovitakse elu edendada ja äri teha ka pisut kaugemas tulevikus.

Jaga lugu:
Hetkel kuum