Iisrael sai uue valitsuse

Netanyahu kuulutas, et ta on valmis Lähis-Idas stabiilsust ja heaolu tagavateks rahuläbirääkimisteks, kuid on nõus neid pidama ainult ilma araablaste eeltingimusteta, mille hulgas ta nimetas Palestiina riiki pealinnaga Ida-Jeruusalemmas, Golani kõrgendike tagastamist Süüriale ning uusasunduste rajamisest loobumist läänerannikul ja Gaza sektoris.

46aastane Netanyahu, kel puudub valitsusjuhi kogemus, nimetas juudi uusasukaid «meie aja tõelisteks pioneerideks» ja lubas jätkata asunduste rajamist, mille eelmine, tööpartei valitsus, oli sunnitud Washingtoni survel külmutama.

Palestiina presidendi Yasser Arafati abi Ahmed Korei nimetas Likudi valitsusavaldust «sõjakuulutuseks» ning 1993. a Oslos saavutatud Iisraeli ja Palestiina kokkuleppe rikkumiseks.

Ametist lahkunud peaminister Peres kutsus oma järeltulijat jätkama rahukõnelusi ning tegema koostööd Arafatiga, keda Likud nimetab terroristiks.

Et vältida valitsuse loomisel koalitsioonikriisi, nimetas Netanyahu 68aastase kindral Sharoni, kes töötas välja Iisraeli 1982. a invasiooni Liibanoni ja algatas 1980. aastatel uusasunduste rajamise vallutatud aladel, infrastruktuuriministriks ning David Levy välisministriks.

Ehkki peaminister soovis rahandusministri kohal näha senist keskpanga juhti Jacob Frenkelit, oli ta koalitsiooniläbirääkimistel sunnitud nõustuma Dan Meridori kandidatuuriga ning jätma Frenkeli järgmiseks viieks aastaks keskpanga juhiks.

Ehkki osa analüütikuid kahtleb, kas juristina tegutsenud Meridoril jätkub piisavalt majanduskogemusi, et toime tulla Iisraeli keeruliste majandusprobleemidega, suhtub enamik analüütikuid Meridori määramisse positiivselt.

Ajalehe Maariv Daily teatel tahab Meridor tihedas koostöös Frenkeliga praeguse 1,7protsendise kuuinflatsiooni alandada aastaks 2000 kolmeprotsendiliseks aastainflatsiooniks ning kärpida 1997. a eelarvet viie miljardi seekli võrra.

Peale selle on uuel valitsusel plaanis otsustavalt kiirendada erastamist ja vähendada kasvavat kau-bandusbilansi defitsiiti. REUTER-ÄP