Eesti liha enam Lätisse ei pääse

Neljapäeval otsustas Läti valitsus karmistada oma riiki sisse toodavate liha-, piima-, ja munatoodete kvaliteedipiiranguid. Alates 1. augustist ei tohi ükski riik Lätisse neid kaupu eksportida, kui tema firmadel puuduvad eurosertifikaadid.

Valga lihatööstuse tegevdirektori Elmut Paaveli sõnul tähendavad parandused Läti seadustes Balti riikide vahel sõlmitud põllumajandussaaduste vabakaubanduslepingu nullimist.

Ta tunnistas, et veel mõni aeg tagasi eksportis Valga lihatööstus Lätisse nädalas ligi kaks tonni lihatooteid, mida oli võimalik turustada ka kõrgeid tollimakse tasudes. Kui Balti riikide vabakaubandusleping sügisel jõustuma peaks, arvestas Valga lihatööstus 2--3 tonni lihakauba ekspordiga Lätti iga päev. See oleks moodustanud ettevõtte kogutoodangust kuni 20 protsenti.

Paavel tunnistas, et ta suhtub vabakaubanduslepingu jõustumisse skeptiliselt. «Olen 99 protsenti kindel, et see ei hakka toimima,» lausus ta.

Ka Rakvere lihakombinaadi peadirektor ja lihaliidu juhatuse esimees Peeter Maspanov nõustus, et Lätis sisseseatavad piirangud muudavad Eesti lihatööstuste ekspordiväljavaated kehvaks. Tema sõnul pole ühelgi Eesti lihatööstusel praegu väljavaateid eurosertifikaati saada.

Läti maaviljeluse ministeeriumi esindaja Eestis Ivars Karklin? väitis, et impordipiirangud pole vastuolus Balti riikide vabakaubanduslepinguga. Ta ütles Läti kolleegide antud informatsioonile tuginedes, et Läti valitsus ei taha vabakaubanduslepingut takistada ega põhja lasta, kuna leping ei piira kvaliteedinõuete kehtestamist, tunnustab aga Euroopa Liidu seadusi.

«Seni ei olnud Lätis dokumenti, mis lubaks kontrollida Läti importtoiduainete kvaliteeti,» lausus Karklin?. Ta ütles, et viimasel ajal on Lätis ilmunud müügile väga odav, võimalik, et Inglismaalt pärit liha, mida deklareeritakse piiril hinnaga 7--9 Eesti krooni kilo. Kuna kaubal pole sertifikaati ja tema päritolumaa on teadmata, oli Läti valitsusel vaja kvaliteeti piirata ning sertifikaati nõuda, väitis Karklin?.

Eesti lihatööstustest esimesena loodab Rakvere lihakombinaat saada eurosertifikaadi veel selle aastanumbri sees. «Oleme kogu aeg seda meelt olnud, et varem või hiljem hakkavad partnerid meile tõkkeid ette panema,» ütles Peeter Maspanov. Tema sõnutsi ei päästa imporditõketest muu kui eurosertifikaadi taotlemine.

ASi Põlva Piim kommertsdirektor Aivar Häelm ütles, et Läti uus eeskiri ei muutu piimatööstustele takistuseks, kuna Eesti toll annab välja madalaimat eurosertifikaati Euro 1, millega pääseb oma kaupa müüma ka Läti turul.

«Vaatame Läti poole väga suure lootusega,» ütles Häelm. «Riia linn tundub Tallinnast huvitavam, samas on Lätis piimahinnad kõrgemad kui Eestis.»

Ivars Karklin? märkis, et Läti maaviljelusministeeriumis kaheldakse, kas uus eeskiri augustis kehtima hakkab, kuna Lätil puudub Euroopas tunnustatud veterinaarialabor, kus kauba kvaliteeti kontrollida saaks.

Millises koguses veavad aga Eestist välja toiduaineid, tarbekaupu ja ka bensiini Läti ostuturistid, selle kohta ametlik statistika puudub.