Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti liha enam Lätisse ei pääse

    Neljapäeval otsustas Läti valitsus karmistada oma riiki sisse toodavate liha-, piima-, ja munatoodete kvaliteedipiiranguid. Alates 1. augustist ei tohi ükski riik Lätisse neid kaupu eksportida, kui tema firmadel puuduvad eurosertifikaadid.
    Valga lihatööstuse tegevdirektori Elmut Paaveli sõnul tähendavad parandused Läti seadustes Balti riikide vahel sõlmitud põllumajandussaaduste vabakaubanduslepingu nullimist.
    Ta tunnistas, et veel mõni aeg tagasi eksportis Valga lihatööstus Lätisse nädalas ligi kaks tonni lihatooteid, mida oli võimalik turustada ka kõrgeid tollimakse tasudes. Kui Balti riikide vabakaubandusleping sügisel jõustuma peaks, arvestas Valga lihatööstus 2--3 tonni lihakauba ekspordiga Lätti iga päev. See oleks moodustanud ettevõtte kogutoodangust kuni 20 protsenti.
    Paavel tunnistas, et ta suhtub vabakaubanduslepingu jõustumisse skeptiliselt. «Olen 99 protsenti kindel, et see ei hakka toimima,» lausus ta.
    Ka Rakvere lihakombinaadi peadirektor ja lihaliidu juhatuse esimees Peeter Maspanov nõustus, et Lätis sisseseatavad piirangud muudavad Eesti lihatööstuste ekspordiväljavaated kehvaks. Tema sõnul pole ühelgi Eesti lihatööstusel praegu väljavaateid eurosertifikaati saada.
    Läti maaviljeluse ministeeriumi esindaja Eestis Ivars Karklin? väitis, et impordipiirangud pole vastuolus Balti riikide vabakaubanduslepinguga. Ta ütles Läti kolleegide antud informatsioonile tuginedes, et Läti valitsus ei taha vabakaubanduslepingut takistada ega põhja lasta, kuna leping ei piira kvaliteedinõuete kehtestamist, tunnustab aga Euroopa Liidu seadusi.
    «Seni ei olnud Lätis dokumenti, mis lubaks kontrollida Läti importtoiduainete kvaliteeti,» lausus Karklin?. Ta ütles, et viimasel ajal on Lätis ilmunud müügile väga odav, võimalik, et Inglismaalt pärit liha, mida deklareeritakse piiril hinnaga 7--9 Eesti krooni kilo. Kuna kaubal pole sertifikaati ja tema päritolumaa on teadmata, oli Läti valitsusel vaja kvaliteeti piirata ning sertifikaati nõuda, väitis Karklin?.
    Eesti lihatööstustest esimesena loodab Rakvere lihakombinaat saada eurosertifikaadi veel selle aastanumbri sees. «Oleme kogu aeg seda meelt olnud, et varem või hiljem hakkavad partnerid meile tõkkeid ette panema,» ütles Peeter Maspanov. Tema sõnutsi ei päästa imporditõketest muu kui eurosertifikaadi taotlemine.
    ASi Põlva Piim kommertsdirektor Aivar Häelm ütles, et Läti uus eeskiri ei muutu piimatööstustele takistuseks, kuna Eesti toll annab välja madalaimat eurosertifikaati Euro 1, millega pääseb oma kaupa müüma ka Läti turul.
    «Vaatame Läti poole väga suure lootusega,» ütles Häelm. «Riia linn tundub Tallinnast huvitavam, samas on Lätis piimahinnad kõrgemad kui Eestis.»
    Ivars Karklin? märkis, et Läti maaviljelusministeeriumis kaheldakse, kas uus eeskiri augustis kehtima hakkab, kuna Lätil puudub Euroopas tunnustatud veterinaarialabor, kus kauba kvaliteeti kontrollida saaks.
    Millises koguses veavad aga Eestist välja toiduaineid, tarbekaupu ja ka bensiini Läti ostuturistid, selle kohta ametlik statistika puudub.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.