Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti tõuaretus paranemisteel
«Tõuaretus pole meil püssi nurka visanud,» kinnitab Eesti tõuaretuse assotsiatsiooni president professor Olev Saveli. «Tõuaretus on majanduslikkuse suuremaid eeldusi, sest kui produktiivsus on suurem, siis tuleb toodangu omahind madalam.»
«Eesti karjas on lehmade arv väike ja väheneb veelgi, kuid praegu on tegelik elu maal välja selekteerinud, kellel turumajanduses puudus perspektiiv,» lisab Eesti mustakirju karja aretusühistu aretusdirektor Aarne Meier.
«Korraliku tõupulli väärtus on praktiliselt hindamatu,» räägib Aarne Meier. «Seoses kunstliku seemendamise ja sügavkülmutatud sperma kasutamisega on võimalik seda säilitada piiramatu aja.»
Headelt tõupullidelt kogutakse ca 200 000 doosi spermat eluajal. Arvestades, et doosi hind võib ulatuda Eestis 1200 kroonini, maailmas isegi 300 dollarini, on selge, kui tähtis on oma tõuaretus.
Eesti on oma tõuloomi ja spermat suutnud eksportida ka Lätti ja Venemaale, mis kinnitab siinse tõuaretuse head taset.
Seakasvatuses on Eestis perspektiivikamad tõud peekon ja suurt valget tõugu siga. Linnukasvatus on Eestis baseerunud põhiliselt imporditud tõugudele, sest lindude tõuaretus on väga kallis.
Hobuste osas iseloomustab tänast suundumus sporthobuste aretusele.