Valitsusside ei täida reegleid

Teede- ja sideministeeriumi asekantsler Naestema ütles, et lepingu kohaselt peab kommertstelefonsides kogu kaug- ja rahvusvaheline side kuuluma Eesti Telefonile. «Praegu on Eesti Telefon valmis valitsusside ärikliente üle võtma ja seetõttu on küsimus lepingu rikkumisest üles kerkinud,» lausus Naestema.

Riigikantselei koordinatsioonibüroo direktori Eerik Krossi sõnul on valitsusside kirjalikult teatanud, et annab kommertskliendid Eesti Telefonile üle. «Seni ei ole see tehnilistel põhjustel veel toimunud,» lisas ta.

Valitsusside direktor Jaak Lippmaa ei nõustunud kommertsklientide üleminekut Eesti Telefonile kommenteerima. «Meil on kokkulepe peaministriga ja Eesti Telefoniga, et kumbki pool ei kommenteeri midagi,» väitis Lippmaa.

Valitsussidega tegeleva töögrupi liikme Edvard Saarma sõnul peaksid ärikliendid Eesti Telefonile üle minema lähema kuu aja jooksul. Saarma kinnitas, et iga kliendiga eraldi peetavatel läbirääkimistel vaadatakse üle mõlemapoolsed kohustused.

«Töögrupi nõue on, et ükski klient side kvaliteedis ei kaotaks,» ütles Saarma.

RE Eesti Telekom peadirektor Toomas Sõmera kinnitas juuni keskel, et kõik valitsusside kolmsada kommertsklienti antakse Eesti Telefonile üle kümne päeva jooksul.

Valitsusside ühe kliendi, ASi Microlink tegevdirektor Hanno Haamer kinnitas, et ettevõtte kontor, mis paikneb Tallinnas Sakala tänaval, on endiselt valitsusside klient.

Microlinki online-osakonna juhataja Avo Raup avaldas valitsusside tegevuse üle rahulolematust, kuna mõnikord ei saa firma telefonidelt tundide kaupa välja helistada. «Muidugi me tahame üle minna, aga Eesti Telefonil pole senimaani selle kohta midagi konkreetset öelda -- millal, kuidas ja kus see asi võiks toimuda,» ütles Raup.

Ta kinnitas, et käis veel eelmisel reedel Eesti Telefonis ülemineku teemal rääkimas.

Ka välisministeeriumi haldusdirektor Kalle Kuusik kinnitas, et valitsusside kvaliteet ei rahulda ministeeriumi. «Tihti ei tööta telefonid mitu tundi. See on pannud meid firmat vahetama,» lausus Kuusik.

Ta ei osanud Eesti Telefoni sidevõrku lülitumise aega nimetada. «Tahame võimalikult kiiresti pääseda normaalse side juurde,» sõnas ta.

Edvard Saarma sõnul võib üleminek ühe operaatori alt teise alla tuua kaasa osa telefoninumbrite muutumise. «Oluliselt läheb aga operatiivsemaks rikete kõrvaldamine,» sõnas Saarma. «Eesti Telefonil on ressursid suuremad -- sajad töötajad, kes seda tööd teevad.»

Teede- ja sideministeeriumi asekantsleri Tõnu Naestema sõnul ei maksnud valitsusside kliendid seni telefoni minutimaksu. «Kommertskliendid, kes Eesti Telefoni võrku lähevad, hakkavad seda maksma,» lausus ta.

Üks tundmatuks jääda soovinud ametnik ütles Äripäevale, et Eesti Telefon on poolteist kuud tagasi saatnud teede- ja sideministeeriumile kirja, milles nõuti valitsusside likvideerimist. Vastasel korral ei pidanud Eesti Telefon enam võimalikuks Eestisse investeerida, kinnitas nimetatud isik.

Tõnu Naestema eitas sellise kirja olemasolu. «Juttu on olnud valitsusside võlast Eesti Telefonile ja selle tasumisest,» kinnitas ta. «Valitsusside likvideerimise nõuet ei ole keegi püstitanud.»

Naestema lisas, et Eesti Telefonil on õigus valitsusside viiepäevase etteteatamisega välja lülitada. «Seda sanktsiooni ei ole aga rakendatud,» kinnitas ta. Valitsusside küsimusega tegelevasse töögruppi kuuluvad lisaks Naestemale, Krossile, Lippmaale ja Saarmale ka riigikantselei peadirektor Tarmo Mänd ja riigisekretär Uno Veering.