• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eralõivud riigipiiridel

    Hiljuti tuli mul üle tüki aja jälle altkäemaksu maksta. Viimati tegin seda mõne aasta eest Poolas, kui paari pudeli Saku õlle eest õnnestus ära osta kiirust mõõtev politseinik. Seekord maksin altkäemaksu Läti--Leedu piiril. Summa ei olnud suur -- kõigest viis latti.
    Pistsin raha pihku tõkkepuud tõstvale ajateenijale ja pääsesin järejekorrata piirivalvuriteni. Ma ei olnud esimene ega ka viimane, kes nii tegi.
    Järjekord oli tõepoolest pikk ning selles seisid vaid suured veoautod. Sõiduautode piiriületussüsteem nägi välja ülimalt lihtne: saabuv auto sõidab paarikümnest seisvast veoautost mööda ja peatub tõkkepuu ees. Juht väljub, räägib paar sõna piirivalvuriga, seejärel tõuseb toru ja auto lipsab veomasinate ette.
    Saba näis liikumatu ning seal ei seisnud ainsatki sõiduautot, seega süsteem toimis väga kindlalt. Kümne minutiga olin Leedumaa pinnal!
    Piir sai ületatud, aga hing jäi kripeldama. Ah et see siis ongi Via Baltica! Ja kuidagi sant tunne oli veoautojuhtide pärast, kes tülpinud nägudega jälgisid möödalipsavaid sõiduautosid.
    See vastik vahejuhtum viis mõtte taas sellele, et kogu see Eesti ja Läti ning Läti ja Leedu vaheliste piiride ehitamine ja valvamine on aja ning raha raiskamine. Nendel piiridel pusimine näib kuidagi tobe ja halenaljakas. Sinna kerkivad suurejoonelised ehitised tunduvad mulle täiesti mõttetud. Tean, et ma ei ole ainuke, kes nii mõtleb.
    Miks ei võiks me sõita Eestist Lätisse nii nagu sõidab belglane Hollandisse või rootslane Norrasse -- silt tee ääres teatab, et oledki pärale jõudnud. Raha, mis me praegu kulutame Ikla ja Valga piiripunktide ülalpidamiseks, võiks aga minna Eesti, Läti ja Leedu piiri tugevdamiseks Venemaa ning Valgevenega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreserv plaanib "peagi" rahatrükki vähendama hakata
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.