Järva Kuku võib kaotada oma tegevusloa

Artikkel

- Uudised
- 21. juuli 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Järva Kuku võib kaotada oma tegevusloa
Rattuse sõnul ei maksnud Järva Kuku aasta jooksul autoritasu ega esitanud kasutatud teoste nimekirju, kuigi see on ette nähtud raadio ja ühingu vahel sõlmitud lepingus. «Seetõttu tegime selle aasta 25. aprillil kultuuriministeeriumile taotluse neilt litsents ära võtta,» lisas ta.
Järva Kuku kaubamärki omava ASi Järva Raadio tegevdirektor Raivo Kirsti tunnistas võlgnevust, kinnitades, et tänaseks on raha ühingule tasutud. «Praegusel hetkel võlgnevust ei ole,» ütles Kirsti.
Kalev Rattuse sõnul maksis Järva Kuku 1994. aasta lepingujärgse summa ära 1995. aasta 18. mail. «Selle aasta 14. veebruaril katkestasime ühepoolselt meievahelise lepingu, sest 1995. aasta jooksul ei olnud me Järva Kukult raha saanud,» ütles Rattus. Ta lisas, et möödunud aasta võla tasus Järva Kuku tänavu 21. mail.
Raivo Kirsti sõnul on raadio tänavu maksnud autoritasu ka selle aasta esimese kvartali eest. Rattuse kinnitusel hõlmas esimese kvartali eest tasutud summa ajavahemikku 1. jaanuarist 14. veebruarini, seega hetkeni, mil autorite ühing lepingu katkestas.
Kirsti sõnul kandis ta äsja autorite ühingule üle raha ka selle aasta teise kvartali eest. Kalev Rattus ütles, et ühing ei kavatse seda aktsepteerida ja saadab raha ilmselt tagasi.
Kultuuriministeeriumis tegeleb ringhäälingulitsentsidega asekantsler Urmas Sõgel, kes on praegu puhkusel.
Raivo Kirsti sõnul ei mängi Järva Kuku alates 8. juulist enam ühtegi muusikapala. «Meie poolt lähevad eetrisse ainult kohalikud uudised, jutusaated ja reklaam. Ülejäänud aja täidab Tallinna Kuku,» selgitas ta.
Muusika mängimine lõpetati Kirsti sõnul pärast nõupidamist raadio ühe omaniku Rein Langiga.
Rein Lang põhjendas muusikamängimise lõpetamist sellega, et Järva Kukul ei olnud pärast autorite ühingu poolset lepingu katkestamist enam õigust autorite loomingut kasutada.
Raivo Kirsti sõnul on Kalev Rattus seadnud uue lepingu sõlmimisel tingimuseks autoritasu protsendi suurendamise. «1994. aasta alguses sõlmitud lepingu kohaselt maksime kaks protsenti eetriaja müügist saadud rahast autorite ühingule,» ütles Kirsti.
Tema kinnitusel on ühingu saadetud uutes lepinguprojektides tasu suurendatud viie protsendini. «Projektis on ka selline klausel, et autoritasu ühes kuus ei tohi olla alla tuhande krooni,» täpsustas Kirsti. Tema sõnul maksis Järva Kuku selle aasta esimeses kvartalis autorite ühingule 2400 krooni.
Ringhäälingute liitu esindava Urmas Loidi kinnitusel on liit kõigi liikmete heakskiidul võtnud vastu otsuse, et läbirääkimistel autorite ühinguga taotletakse 3--3,5protsendilist määra.
Kalev Rattus tõi autoritasu suurendamise põhjuseks Eesti liitumise Berni konventsiooniga. «Enne seda esindasime 300 eesti autorit, konventsiooniga liitumise järel kasvas autorite ring 1,2 miljonini. Suuremate õiguste eest peavad kasutajad maksma ka suuremat tasu,» ütles ta.
Rattuse sõnul lõpetab autorite ühing selle aasta lõpuks kõik lepingud, kus autoritasu on kaks protsenti. «Seda kasvõi ühepoolselt, kui lepingupartnerid ei ole nõus viit protsenti maksma,» ütles Rattus.
Viieprotsendilise lepingu on seni autorite ühinguga sõlminud kaheksa raadiojaama, millest ükski ei ole ringhäälingute liidu liige. Liitu kuulub 17 jaama.
Hetkel kuum