21 juuli 1996

Tähtis on tegevust laiendada

Vastab väikeettevõtte ASi Vesmont direktor Jevgeni Sevt?enko

Ainult ehitusmaterjalide maaletoomisega on vaevalt võimalik kasumit teenida. Kuigi üksikud firmad siiski elavad sellest, näiteks Ehitusmaailm.

Palju suuremat kasumit lubab sissetoodud materjalide paigaldamine. Näiteks ASile Vesmont annab mustervärvist saadavast kasumist sissetoomine ühe protsendi ning paigaldamine 99 protsenti.

Praegu võimaldab kasumit investeerimine ehitusmaterjalide tootmise ja paigaldamise tehnoloogiasse.

Häid materjale hakati Eestisse tooma alates 1993. aastast. Enne seda oli siin võimalik kasutada ainult väheseid välismaterjale, näiteks pahtleid.

Selleks, et tunnetada vaakumit ehitusmaterjalide osas, ei olnud vaja turgu uurida. Katmata tühimikud hakkasid silma iseenesest. Kui inimene tegeleb omal alal professionaalselt, siis ta märkab palju uusi võimalusi, mida praktikas saab ellu viia.

Praegu otsivad paljud lääne tootjad oma toodangule Eestis esindajaid, kes vastutaks siin nende toodete müügi ja kvaliteedi eest.

1993. aastal peale firma loomist tegutsesime ainult ehitus- ja siseviimistlustöid teostava firmana. Aastatel 1993--94 ei olnud konkurents ehitusturul veel nii tihe kui praegu ja kasumid olid suuremad.

Tegevus laienes 1994. aastal, mil üks mu sõber näitas mulle Slovakkiast pärit tikutopsisuurust mosaiikvärviga kaetud papitükki.

Ma teadsin, et sellist värvi Eestis sel ajal ei olnud. Mõne päeva pärast kihutasin autoga Slovakkiasse, kus võtsin kontakti kõigepealt kohaliku firmaga ning pärast ka värve tootva tehasega Prantsusmaal. Enne tehase toodangu esindajaks saamist Eestis saime Prantsusmaal ka väljaõppe ning tehnoloogia värvide paigaldamiseks ning turustamiseks. Esimese koguse värve tõin Slovakkiast kohe autoga kaasa.

Teise äriidee firma arendamiseks sain samuti Slovakkiast ja see oli plastakende Eestisse toomine. 1994. aasta lõpus tekkis idee rajada Eestisse tehas plastakende tootmiseks. Pärast info kogumist ja kontaktide sõlmimist algas märtsis tehase ehitamine ning septembris akende tootmine.

Euroopa statistika näitab, et Eesti-suuruses riigis on ruumi ligikaudu 18 plastaknaid tootvale või sissetoovale firmale. Umbes niipalju neid firmasid Eestis praegu ongi.

Toome Eestisse ka katusekattematerjali. Ideid uute materjalide ja teenuste osutamiseks on mul veel.

Kümnendik käibest annab kasumit, mis on läinud firma arendamisse. Näiteks eelmise aasta jooksul käisin ma ligi 20 korda Euroopas ennast täiendamas ja otsimas uusi ideid, mida Eestis rakendada saaks. Olen ise küll ehitusfirma omanik, aga ei ole isegi niipalju raha kasumist välja võtnud, et kolmetoalises korteris remont tehtud saaks.

Esimesed ideed firma arendamiseks sain Slovakkiast, kus inimesed reageerivad kiiresti läänest tulevatele ideedele, mida on võimalik Ida-Euroopas rakendada. Samuti leiab häid mõtteid Prantsusmaalt.

Ilma värvide, akende ja katusekattematerjalidega tegelemiseta oleks AS Vesmont ainult kamp tavalisi töölisi, kes elataksid ennast töödest, mis Koger & Sumbergist üle jäävad!

Kvalifitseeritud ehitajate leidmine on praegu raske. Paremad töölised otsivad töökohta kõigepealt suurtes hea mainega firmades. Väikefirmad ei jaksa parimaid spetsialiste kinni maksta.

Oma firma kaadrit olen ma kogunud kõik kolm aastat. Täielikult rahul oma ligi 60 töölisest olen ma umbes pooltega.

Palju probleeme tekitab töötajate töösse suhtumine. Minu meelest peaks iga töötaja endale pähe taguma raudse reegli -- välja tuleb teenida oma palk pluss veel teatud lisaraha firmale. Muidu ei ole sind lihtsalt mõtet firmas hoida.

Eriti palju raskusi on riigisektorist tulnud inimestega. Nende mentaliteeti muuta on väga raske. Noori ja arenemisvõimelisi tööle võtta on kindlam.

Arusaamatusi tekitas konkursside korraldamine. Põhjendamatult palju korraldatakse konkursse avalike asemel kinnistena. Väikeettevõtted suudavad täiesti edukalt suurfirmadega hinna ja kvaliteedi osas konkureerida.

Väga palju kergendas väikefirmade olukorda selle aasta mais vastuvõetud riigihangete seadus.

Turundustöötajate osas on minu arvates Eestis praegu vaakum. Enamikes Eesti firmades reklaamiteooria lonkab. Kaldutakse äärmustesse -- kas kulutatakse reklaamile võimalikult vähe või siis viiakse läbi hästi laiahaardelisi ja kulukaid reklaamikampaaniaid. Väiksemates firmades tihtipeale ei olegi reklaami eest vastutavat inimest.

Tähtis on kasutada õigeid meediakanaleid. Enamik kliente tuleb telefonikataloogi peale. Ja iga firma reklaamib ennast eelkõige tööga.

Reklaamimise teeb lihtsamaks see, et Eesti on väike ning enese tutvustamine on suhteliselt kerge.

AS Vesmont kulutab reklaamile küllaltki palju -- 20 miljoni kroonise käibe juures ligi miljon krooni aastas.

Kui me esimesena tõime Eestisse mosaiikvärvi, siis tutvustasime seda kõigepealt arhitektidele, et nad meie materjale projekteerimises kasutama hakkaksid. Sama kehtib samuti teiste materjalide puhul.

Paljudele arhitektidele tuli korduvalt ennast meelde tuletada. Aga muidu oleksid meie kataloogid ja toodete näidised jäänudki kuhugi sahtlipõhja või veelgi halvem -- prügikasti.

Samuti oleme me mõnedel objektidel, mis meie materjale ja töö kvaliteeti laiemalt tutvustavad, töötanud ka nullkasumiga -- vaid reklaami eesmärgil.

Hetkel kuum