30. juuli 1996 kell 22:00

Kokkuhoidmise hind on silmad

Tänase hinnapakkumise juures olev pulkdiagramm näitab kenasti, kuivõrd erinev on arvutimüüjate suhtumine madala klassi arvutitesse, või täpsemalt, mida keegi madalaks klassiks peab. Nagu ma olen juba varem maininud, on võimalikult odava arvuti kokkusaamine minu jaoks peaaegu tundmata kunstiliik. Saavutada parem masin väiksema rahakuluga -- seda võib, aga kuniks on juttu Windowsi jaoks mõeldud masinatest, jäävad siiski mõned piirid, millest allapoole ei tasu minna. Seda muidugi juhul, kui see arvuti just kusagil nurga taga omaette andmete jahvatamisega ei tegele.

Loomulikult on jutt jälle monitoridest. Odav arvuti tähendab väga odavat monitori ja tagasihoidlikku graafikakaarti. Kombekas on rääkida ja muret tunda monitorist lähtuva kiirguse pärast, mis loomulikult tõesti olemas on ja kindlasti tervisele kasuks ei tule. Kiirgus pole sugugi kõik, millega monitor arvutikasutajale paha saab teha. Minu subjektiivse hinnangu kohaselt on hoopis hullem mõju pildi värelemine, teravus, kontrast ning peegeldused kineskoobi pinnalt.

Odav vähese mäluga graafikakaart ei suuda tavaliselt anda välja mõistliku punktide hulgaga (väiksel monitoril näiteks 800x600) pilti kaadrisagedusega üle 72 Hz, kusjuures 75 Hz loetakse üldiselt vilkumisvaba pildi alumiseks piiriks.

Meie serverisse sai kokkuhoiu mõttes pandud odav kaart, ja ma pean tunnistama, et need vähesed hommikud, kui mul on vaja seda masinat tunni jagu administreerida, tähendavad juba kerget peavalu. Loomulikult olen ma veidi nõrkade silmadega ja üsna pikalt arvuti taga olnud, mis muudab mu vahest keskmisest linnakodanikust tundlikumaks. Võttes aga keskmise lugeja vanuseks näiteks 30 aastat, võib rehkendada, et pensionini jääva aja jooksul saab ka teil kindlasti täis minuga võrreldav hulk tunde ekraani ees. Loodan, et ehk jõuab tehnoloogia näiteks viie aasta pärast silmi säästvale tasemele -- aga siis on juba suurel hulgal meist hilja mõelda, miks me ei käinud välja veel 3--4 tuhandet veidi parema pildi eest.

Ja loomulikult ei piirdu silmade säästmine vilkumisvaba pildiga. Terav ja mõistlikult kontrastne pilt on kindlasti parem kui hägusate servadega tumehall kiri helehallil taustal.

Võtke näiteks WordPad või Write, avage mõni dokument, mis ka suhteliselt väikese kirjaga kataks kogu ekraani, ja võrrelge kirja teravust ekraani eri punktides. Üldjuhul kipub pilt servadest udusemaks minema. Sama testi võiks proovida erinevate monitoride peal, olgu need siis poes või sõbra juures. Uurige pildi teravust, valge/halli pinna ühtlust, värvide intensiivsust, lülitage monitor korraks välja ja vaadake, kui must on ekraanipind ilma pildita. Täpselt samuti, nagu võib õppida veini tundma, võib õppida vahet tegema ka monitoridel. Omandatud kogemused on muide hiljem hästi rakendatavad näiteks naabri televiisorile hinnangu andmisel või endale uue televiisori ostmisel (sest vana pilti ei ole te enam nõus vaatama). Tulles lõpuks veel kord tagasi madala klassi arvutite juurde tahaks juhtida tähelepanu mitte-Inteli x86-protsessoritele. Olles mõnevõrra odavamad, võivad nad kasutuses kiiruse osas Inteli omadest märgatavalt mööda minna, nii et otsides arvuti ostul kokkuhoidu, maksaks vahest valida alternatiivne protsessor, selle asemel et säästa nende komponentide pealt, mis kasutajaga vahetult kokku puutuvad.

Hetkel kuum