• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lühiuudised

    Hansapank korraldab sel aastal Merita Panga võlakirjade emissiooni kogumahus 150 miljonit krooni, ütles Hansapanga intressitoodete osakonna juhataja Erki Raasuke.
    Pank viib emissioonid läbi poole aasta jooksul. Eelmisel reedel lõppes ülemärkimisega esimene Merita Panga võlakirjade emissioon mahus kümme miljonit krooni, ütles Raasuke. Võlakirjade nimiväärtus on 100 000 krooni ning intress 10 protsenti aastas.
    Merita Panga võlakirjade emissioonid toimuvad oksjoni vormis.
    Raasukese sõnul finantseerib Merita Pank võlakirjade emissooni kaudu Eestis tegutsevaid Soome firmasid. Ta lisas, et Merita Panga võlakirjade emissioon on Merita Panga Tallinna esinduse laenuportfelli katteks.
    Merita Panga võlakirjade lunastamise tähtaeg on Raasukese sõnul 28. detsember 1998. BNS
    Neljapäeval lõppes pakkumiste esitamine Eesti erastamisagentuurile (EEA) 100 protsendi keemitööstusettevõtte RAS Kiviter aktsiate erastamiseks.
    EEA pressiesindaja ütles eile, et ta ei kommenteeri Kiviteri erastamiseks pakkumuse esitanud firmade arvu.
    Kiviteri peadirektor Jüri Soone ütles, et Kiviteriga on käinud tutvumas ligi kümme firmat, ent agentuurile esitatavate pakkumiste arv võib olla hoopis teistsugune.
    Soone sõnul on käinud Kiviteri vaatamas ka Lääne-Euroopa firmad, ent enamik huvilisi on siiski olnud Eestis registreeritud ettevõtted. Ta ei välistanud, et Eestis registreeritud ettevõtted võivad esindada välisfirmasid. BNS
    Reformierakonda teeb ettevaatlikuks valitsuse kokkulepe tootjatega põllumajandussaaduste miinimumhindade üle, kuna seal puuduvad toetused infrastruktuurile, ütles erakonna peasekretär Heiki Kranich.
    «On äärmiselt kahju, et infrastruktuuri toetustes ei jõutud kokkuleppele,» ütles Kranich.
    Ta lisas, et valitsuse kokkulepe teeb teda «pisut ettevaatlikuks». BNS
    Rahandusministeerium on ette valmistanud parandused kohalike omavalitsuste eelarvete seadusesse, mis muu hulgas kitsendavad omavalitsuste laenuvõtmist.
    Rahandusministeeriumi välislaenude ja -abi osakonna juhataja Agate Dalton ütles, et praegu on kohalikud omavalitsused laenuvõtmisel eelistusolukorras.
    Seadus lubab neil kulutada üle 20 protsendi oma eelarvest laenude tagasimaksmiseks, samas on riigil sama piirang 15 protsenti, ütles Dalton.
    «See on täiesti ebaloogiline, et omavalitsuste välislaenuvõtmised on suuremad kui Eesti riigil,» märkis Dalton.
    Praeguseks on laene võtnud või võtmas enamik suuremaid Eesti linnu. Seni suurima, 480 miljoni kroonise võlakirjaemissiooni viis sel aastal läbi Tallinn. BNS
    Riigieelarve tulud moodustasid selle aasta juunikuu seisuga 4,9 miljardit krooni ehk 36,8 protsenti kinnitatud aastaplaanist.
    Kulutusi tehti selle aasta esimese viie kuuga 37,8 protsendi ulatuses aastaks ettenähtud summast, teatas statistikaamet.
    Kõige suuremad tulud laekusid selle aasta esimesel viiel kuul riigieelarvesse tulumaksust (2,1 miljardit krooni), käibemaksust (1,7 miljardit krooni) ja aktsiisimaksust (0,5 miljardit krooni).
    1995. aasta juunikuus moodustasid riigieelarve tulud 3,4 miljardit krooni, ehk 38 protsenti kinnitatud aastaplaanist ning kulutusi oli tehtud 36,5 protsenti aastaks ettenähtud summast. ETA
    Keskmise Eesti elaniku väljaminekud ületasid juunikuus endiselt tema sissetulekuid.
    Selle aasta juunis oli keskmine rahaline sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta 1698 krooni, keskmne väljaminek aga 1827 krooni, teatas statistikaamet.
    Linnaelaniku keskmine sissetulek oli juunis 1727 krooni, väljaminek 1861 krooni, maal vastavalt 1508 ja 1614 krooni.
    Võrreldes maiga on sissetulekud 93 krooni võrra kasvanud, seda põhiliselt kättesaadud töötasu arvelt (pluss 102 krooni).
    Eesti elanik kulutas juunikuus kõige rohkem raha tööstuskaupadele ja teenustele (783,82 krooni), järgnesid kulutused toidule (523,14 krooni) ja eluasemele (293,72 krooni). ETA
    Vormsi seni ainsa korrastatud sadama, Sviby kõrvale on tulemas teine. Saare põhjarannikul Rälbys algasid remonditööd sealse sadama muuli taastamiseks. Selleks kulutatakse riiklike investeeringute programmi kaudu saadud 300 000 krooni, öeldi Vormsi vallavalitsusest.
    Rälby sadamasse saaksid pärast esimesi suuremaid korrastustöid sisse sõita jahid ja merekaatrid. Remonditähtaeg on 1. september. ETA
    Pool aastat tagasi saatetegevuse lõpetanud Tipp TV valgusreklaam täidab tänavavalgustuse ülesannet, selgitas Tallinna kesklinna vanema asetäitja Urmas Mikk tegevuse lõpetanud TippTV reklaamide säilimist Tallinna tänavapildis.
    «Oleme selliste reklaamide üle transpordiametiga aru pidanud ja leidnud, et seni kui tänavavalgustus ei ole rahuldav, täidavad valgusreklaamid ka valgustusülesannet,» ütles Mikk.
    Tallinna Kesklinna vanema asetäitja sõnul müüb linn reklaamibüroodele reklaampinna, mille täidab büroo vastavalt lepingule reklaamitava firmaga. ETA
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.