Lühiuudised

Reformierakond toetab käibemaksusoodustusi ajakirjandusväljannetele, mis samas ei pruugi tähendada nullmäära säilitamist, vaid madalamat maksumäära.

«Riigikogus vastu võetud seaduseelnõu võib käsitleda kui ajakirjanduse paljususe ja konkurentsivõime vähendamist,» ütles Fjuk. «See tähendab vaba ajakirjanduse lömastamist.» Fjuki sõnul ei saa ajakirjandust käsitleda ainult ärilise projektina. Ajakirjandus on eelkõige demokraatlik institutsioon, mis tagab avalikkusele informatsiooni ning teostab võimude tegevuse jälgimist, nentis ta. «Ajakirjandus on demokraatliku süsteemi osa,» märkis Fjuk. «Demokraatia on kulukas ja selle eest tuleb maksta.» BNS

Eesti Energiat himustab Rootsi suurfirma

Rootsi suurim energeetikagrupp Vattenfall AB on huvitatud RE Eesti Energia erastamisest.

«Oleme huvitatud Eesti Energia osalisest või täielikust ostmisest,» ütles reedel Vattenfalli Balti investeeringute juht Bengt Wallenberg uudisteagentuurile AFP.

Eesti Energia peadirektor Udo Lehtse ütles reedel, et Eesti Energial on olnud kontaktid Vattenfalliga 1991. aastast, ent kirjalikku pakkumist erastamiseks ei ole Eesti Energiale tulnud.

Eesti Energia eelmise aasta netokäive oli 2,3 mld, bilanss 1,9 mld ja netokasum 15,9 mln krooni. BNS

Kemperi investeerimisfondide grupp ning maailma suuremaid kaubamaaklereid Refko grupp tutvusid neljapäeval Tallinnas Olümpia hotelli ja Tallinna Sadamaga.

Hansa Investeeringute vanemanalüütik Viktor Mahhov ütles, et Kemperi investeerimisfondide grupi peaökonomist, Refko grupi esimees ning eraisikust USA investor tulid Eesti ja Läti investeerimiskliimaga tutvuma.

Mahhovi sõnul eelistavad investorid tõenäoliselt siiski otse ettevõtetesse investeerida, kuid samas on võimalik, et nad investeerivad Hansa Investeeringute poolt sügisel käivitatavasse Baltic Basin Fundi.

Investorid tutvuvad reedel Riias Hansapanga, Latvenergo, Läti investeerimispanga ning Coopers & Lybrandiga, samuti on kavas kohtumised Läti peaministri ning Läti Panga presidendiga. BNS

Erastamise investeerimisfond Milleenium alustab esmaspäeval oma neljandat aktsiate avalikku müüki.

Fondi haldava ICI Trusti maakler Sven Kunsing teatas, et Milleenium emiteerib kokku 150 000 aktsiat müügihinnaga 130 EVPd või 21 krooni.

Fondihaldur Viktor Trasbergi sõnul on fond seni toiminud edukalt.

29. juuli seisuga oli fondi maht 4,925 mln ning poolaasta puhaskasum 423 000 krooni.

Fondi aktsiaid saab omandada pankadest Eesti väärtpaberite keskdepositooiumi vahendusel. BNS

Kütusefirmad valmistavad koostöös majandusministeeriumiga ette määrust, mis karmistaks tunduvalt kütusega kauplemise korda.

Eesti õliliidu tegevdirektor Mart Kutsar ütles, et valitsuse praegu kehtiv kütuse kaubandus-vahendustegevuse määrus on oma aja ära elanud. Kutsari sõnul moodustasid õliliit ja õliliitu mitte kuuluvate kütusefirmade esindajad neljapäeval koos majandusministeeriumiga uue määruse väljatöötamiseks töörühma.

Töörühm, kuhu kuulub üks õliliidu, üks õliliitu mitte kuuluvate firmade ja paar riigi esindajat, tuleb määruse väljatöötamiseks kokku 12. augustil, märkis Kutsar.

Kutsari sõnul taotleb õliliit kaubandus-vahendustegevuse litsentsi andmist vaid firmadele, mille auditeeritud omakapital on üle 5 mln kr. Aktsiakapitali nõuet ei saa muuta, kuna äriseadustik on juba selle reglementeerinud, nentis ta.BNS

Põhja-Eesti Pank (PEP) jätkab välisinvestoritega läbirääkimisi pikaajalise krediidiliini saamiseks, ütles panga järelevalvenõukogu aseesimees Viljar Jaamu.

Jaamu sõnul on projekt takerdunud seoses muudatustega panga organisatsioonilise töö korraldamisel. Läbirääkimised krediidiliini saamiseks on kooskõlas muude pangasiseste ümberkorraldustega, lisas ta. Jaamu ütles, et tal pole andmeid PEPi aktsiakapitali suurendamise või panga erastamise kohta lähiajal.

Panga turundusosakond on varem teatanud, et loodab sel aastal avada 130 mln kroonise pikaajalise krediidiliini panga klientidele.BNS

Rahandusministeerium hakkab esmaspäeval ministeeriumitega kooskõlastama 12 mld kroonise kogumahuga järgmise aasta riigieelarve projekti ja esitab selle valitsusele septembri alguses.

Rahandusministeeriumi asekantsler Tiit Saat ütles, et ministeerium hakkab esmaspäeval vaatama läbi teiste ministeeriumitega lahkhelisid eelarve projekti koostamise kohta. Saadi sõnul on lahkhelide põhjuseks 2 mld kr ehk kuuendiku eelarve mahust jagunemine ministeeriumite vahel.

Kõige suurema lisataotluse on esitanud põllumajandusministeerium 400 mln krooni saamiseks põllumajanduse riiklikuks toetamiseks, ütles Saat. BNS

Eestlased teenivad lätlastest rohkem

Läti majapidamiste keskmine sissetulek ühe elaniku kohta oli aasta esimeses kvartalis 46,83 latti (1012 Eesti krooni) kuus, teatas Läti statistikakomitee.

Eesti statistikaameti teatel oli Eesti elanike keskmine kuusissetulek esimeses kvartalis 1253,98 kr ehk 242 kr kõrgem kui Lätis. Läti elanike kogutuludest tuli 23,29 latti (503 kr) palgatööst, 12,93 latti (279 kr) sotsiaaltoetustest, 5,7 latti (123 kr) põllumajanduslikust tootmisest ja 4,6 latti (99 kr) muudest tuludest.

Eestis jagunesid tulud järgmiselt: töötasu 792,71, tulu tootmistegevusest 63,44, sotsiaalkindlustus 267,67, tulu investeeringutest 62,43, muud sissetulekud 60,43 ja mitterahalised tulud 7,30 krooni, millest arvestati maha maksud 153,31 krooni.BNS