Maksmisest

Kunagi ajas maksuameti eelmise peadirektori Ardo Ojasalu ähvardus hakata eraisikute tuludeklaratsioone takkajärgi seitse aastat kontrollima nii mõnelegi hirmuhigi laubale. Nüüdne maksuameti juht Kalev Järvelill on sihikule võtnud firmad, mistõttu ärahirmutatud inimesed võivad kergendatult hingata. See on ka loomulik, sest maksuvõlga on palju kergem kätte saada tootvalt ettevõttelt kui Jürilt-Jaanilt, kel võla sissenõudmise hetkeks on jalas juba laenatud püksid.

Ojasalu poolt hirmutatud eraisikutest maksuvarjajad mängivad rahumeeli maksuametiga mängu nimega: teeme kingitusi. Kas tasub müüa korter 100 000 krooni eest ja maksta sellelt 26 000 krooni tulumaksu, kui müüa võib ka 1000 krooni eest ja maksta tulumaksu vaid 260 krooni? Kas tasub kümme korda aastas autosid ostes-müües ja sellega elatist teenides iga kord õige müügihind deklareerida, kui võib märkida ka kümme korda madalama hinna jne.

Taolisi näiteid võib tuua igaüks. Väike on tõenäosus, et maksuametnik jõuab eraisiku tuludeklaratsiooni kontrollides mõne teadlikult deklareerimata jäetud tuluallikani. Varimajanduse ilminguna saavad paljud palkagi ümbrikus ja tunnetavad maksuvarjamise kosutavat tagajärge omal rahakotil.

Maksuvõla ammutamise allikas ettevõtete vallas on päris suur. Selle aasta esimese viie kuuga on avastatud maksuseaduste rikkumisi 22 miljoni krooni ulatuses, ettevõtete maksuvõlg ulatub varsti miljardi kroonini, avastatud salakauba maht on võrreldes aasta taguse ajaga kasvanud 103 korda. Kui kõik selle raha kätte saaks, oleks tore küll.

Võttes taustaks IMFi karmid nõuded, mis kõik on suunatud elatustaseme tõusule, ei tahakski nii väga, et maksuamet hakkaks üksikisikute otsingutega tegelema. Pigem keskendugu tema usinad rahakogujad ettevõtete jälgimisele! Nii on kõigil rahulikum.