Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Printer igavate dokumentide jaoks

    Kuigi mul ei ole võimalik eriliselt kõrge vanusega silma paista, ulatuvad mu mälestused aega, mil maatriksprinter oli praegusest üsna erinev.
    Kui jätta kõrvale kiirus ja kvaliteet, mis loomulikult on tehnika arenedes paranenud, tuleb meelde üks tollaste printerileiutajate kinnisidee -- nimelt pidi printer kindlasti trükkima mulgustatud servaga paberile, mis välismaal kindlasti juba tollal oli kenasti lapatud ja ärarebitavate servadega, meie puhul aga Leningradis rulli keritud isekirjutajapaber.
    On vaid üks asi, mis tundub aja jooksul olevat kehvemaks läinud -- tollal õnnestus nimelt paar aastat sama printerilindiga läbi ajada, trükkides muuhulgas iga nädal töökale kollektiivile hulgi Soome telekava.
    Seevastu tänapäevane maatriksprinter paistab silma kindlasti sellega, et ta saab igat sorti paberiga hästi hakkama -- kui on vaja, kerib lintpaberi parkimisasendisse ja võtab pakist poognapaberit, kui vaja, kerib lindi jälle ette.
    Ma olen viimase paari kuu jooksul kokku sattunud kahe printeriga -- teine neist oli üsna vana ja ostetud kasutatuna. Tuleb tunnistada, et uus printer, üks odavamatest Epsonitest, oli märksa mõnusam pruukida. Ta keris paberi esimesel katsel sobival määral, st mitte liiga pikalt, sisse ja oli valmis. Lisaks sellele printerihaldusprogramm kettal , kust saab hõlpsalt paika kõik need asjad, mis vanasti nõudsid printeri kõhu all tillukeste DIP-lülitite torkimist või spetsiaalsete ESC-koodide saatmist.
    Loomulikult on ju alati võimalik raamatust kõikide lülitite asendid järgi vaadata, aga see on enamasti üsna tüütu ajaviide. Ja nuppude väänamine on läbi aegade olnud asi, mida maatriksprinteritel on tulnud teha, sest arvatavasti oma halva saatuse tahtel olen ma nendega reeglina siis kokku puutunud, kui neil miski ei õnnestu.
    Väikese kõrvalepõikena: mõnikord on veidi kummaline leida laserprinterite hinnapakkumistes küsimus printeri ühilduvuse kohta -- kas laser ikka oskab vana head IBM ProPrinterit järgi aimata? Arvata on, et kasutusel on veel terve hulk mitte-Windowsi-programme, mis on kirjutatud, arvestades printerina maatriksprinterit, ja loomulikult võib kasutajal olla lihtsam/mugavam kasutada ühte laserprinterit kõigiks kontorivajadusteks -- ka nende programmidega, mis laserist veel midagi ei tea.
    Mina näen maatriksprinteril ühte tulevikku -- raske ja tänamatu töö igavate dokumentide trükkimisel. Hea printer on seejuures võimalikult kiire, töökindel ja ümbritsevale keskkonnale vastavalt vastupidav -- kontoris kannatab kohvi, tsehhis vibratsiooni ja tolmu.
    Lisaks sellel võib tal olla võime võtta vastu võimalikult ebamugava paksuse ja jäikusega materjali -- näiteks on mulle jätnud kustumatu mulje tasapinnalise paberiteega printerid, mida kasutatakse mõnes kohas laevapiletite trükkimiseks. Hea maatriksprinter peab paksu paberipakiga mitte ainult leppima, vaid olema võimeline sinna peale ka trükkima nii, et see ka kõige alumisel kihil näha oleks.
    Meil ei ole veel levinud komme kasutada lintpaberina vormistatud pakette, kus sisaldub nii ümbrik kui ka selle sisu, ja mis kõik ühe korraga täis trükitakse. Arvatavasti äärmiselt hea lahendus, kui teil peaks olema vaja posti teel hulgaliselt arveid laiali saata - lint printerisse ja tuld!
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tehnoloogiaaktsiad lükkasid USA indeksid tõusule
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.