7. august 1996
Jaga lugu:

Reisimist Rootsi ja Eesti vahel takistab infonappus

Pakosta sõnul puudub Rootsis jätkuvalt informatsioon ööbimis- ning liikumisvõimaluste kohta Eestis, samuti on paljudel küsimusi viisatingimuste kohta. Esmaspäevasel Tallinna ja Stockholmi vahelise turismi arendamise konverentsil kaaluti võimalust avada Eesti turismiinfopunkt Stockholmis.

«Väljastatavate viisade arv on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 40%,» märkis Pakosta. Üha rohkem antakse välja mitmekordseid viisasid, st et huvi Eesti vastu on sügavam, lisas ta.

Kui kõigi ülejäänud rahvuste osas on Eestisse tulevate turistide arv vähenenud, siis rootslaste osas on turistide arv viimasel aastal kasvanud 7%. «Seda ei anna muidugi võrrelda veel selle turistide arvuga, mis oli enne laevakatastroofi, kuid reisijate arv pidevalt tõuseb,» kommenteeris Pakosta.

Pakosta sõnul on märgatavalt suurenenud ärireisjate arv ning kui varem pidasid Estline'i laevadel konverentse põhiliselt rootslased, siis nüüd tõuseb ka eestlaste arv.

Pakosta väitel moodustavad väga suure osa Eestit külastavatest turistidest väliseestlased. «Nende huvi peaks kindlasti üleval hoidma,» lausus ta.

Esmaspäevasel turismikonverentsil leiti, et Tallinna ja Stockholmi tuleks reklaamida koos kolmandate riikide esindajatele, näiteks ameeriklastele, kuna kaugemalt tulijatele on kergem müüa tervet piirkonda koos kui ühte riiki eraldi.

Laevafirma Estline andmetel on kaks kolmandikku reisijatest mitterootslased, st eestlased, lätlased ja venelased. Enne Estonia katastroofi oli reisijate suhe rahvuste osas vastupidine. Suurema osa reisijatest moodustasid skandinaavlased.

Rootsi statistika kohaselt moodustavad kõige suurema osa Eestit külastavatest rootslastest inimesed, kellel on Eestiga etniline side ning kel on Eestis sugulasi.

Teisel kohal kahe riigi vahet sõitjate hulgas on nn kruiisireisijad, kolmandal individuaalturistid ning neljandal turistid, kes tulevad spetsiaalreisile, näiteks ökoturism.

Jaga lugu:
Hetkel kuum