Riik autoomanike rahakoti kallale

Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus ütles, et asi hakkas esmakordselt tegelikult liikuma pärast seda, kui valitsus kiitis eelmise aasta lõpus heaks maanteehoiu arengukava. Üks arengukava ideid on kindlasti leida lisaraha, mida riigieelarvest on raske leida.

Pärast arengukava vastuvõtmist hakati koostama teede ja tänavate rahastamise ühtseid põhimõtteid, mille valitsus eelmise nädala alguses heaks kiitis. Sõrmuse sõnul lähtuvad teede ja tänavate rahastamise põhimõtted seisukohast, et teede kasutajad ehk siis sõidukite valdajad maksavad kinni kõik ühiskonna poolt liikluse võimaldamiseks tehtud kulutused. Mõeldud on mitte ainult riigimaanteid, vaid ka valla teid ja ka tänavaid.

Peamiseks katteallikaks on mootorikütuse aktsiis, mis moodustab mahu poolest valdava osa. Järgmisteks vahendite allikateks on mootorsõiduki maks, mootorsõiduki aktsiis ja teede kasutaja tasu autorongidel, mille täismass ületab 12 tonni.

Need on neli põhilist katteallikat, millele lisanduvad veel teisedki maksud, mis kehtivad ainult mõnes kohas. Osaliselt kehtivatest maksudest nimetas Sõrmus Tallinnas kehtivat parkimismaksu, mis on kehtestatud ainult Tallinnas ja Tartus. Teised linnad ja omavalitsused parkimistasusüsteemi sellisel kujul kehtestanud pole.

Sõrmuse sõnul otsustati, et laekuv raha läheb kõigepealt teede korrashoiuks ja arenguks. Tähtsuselt teisele kohale paigutati liikluse korraldus ja järelevalve ning kolmandaks keskkonnakaitse.

Raha läheb ka liikluses kannatada saanud inimeste ravikulude katmiseks meditsiiniasutustele ning säästlike ja keskkonnasõbralike transpordiliikide toetamiseks. Sõrmuse sõnul prognoositakse, et tasakaal vajamineva summa ning maksudest laekuva raha vahel võiks saabuda aastal 2000.

Finantseerimise põhimõtted kiideti heaks ning nüüd oodatakse maanteeametis, mida ministeeriumite tasemel edasi otsustatakse. Millal toodud põhimõtted tegelikult tööle hakkavad, on Sõrmuse sõnul praegu veel raske öelda, kuid maanteeamet loodab, et osa nendest rakendub järgmisel aastal.

Praegu laekuvad katteallikatest juba mootorikütuse aktsiis ja mootorsõiduki maks, neid tuleb edaspidi vaid veidi korrigeerida. Sõiduki aastamaks võiks olla riiklik maks, mis laekuks aga kohalikesse eelarvetesse.

Kuna selles küsimuses on riigi ja kohalike omavalitsuste seisukohad kohati vägagi erinevad, võib selle seaduseelnõu väljatöötamine võtta tükk aega.

Sõrmuse sõnul ei olnud siiani veel kindel, kuidas konkreetselt rahastada valdade teid ja linnatänavaid.

Sõrmuse ütlusel käib praegu vaidlus, kui suur osa valla teede ja linnatänavate hoolduse finantseerimiseks vajaminevast rahast tuleb eraldada riigieelarvest ning kui palju kohalike omavalitsuste eelarvest.

Harju maavalitsuse arenguosakonna juhataja asetäitja Heino Alaniit ütles, et siiani on riik eraldanud vallavalitsustele toetusraha, mida vallavalitsused oma äranägemise järgi kasutavad. Alaniidu sõnul otsustab vallavolikogu, kuhu raha suunata. «Kui leitakse, et näiteks koolimaja katus on tähtsam kui mõni tee, läheb raha sinna,» lisas ta.

Valla asjade eest vastutab küll vallavalitsus, kuid riiklikul tasemel raskendab taoline süsteem ülevaate saamist kogu riigi teedest ning nende hooldamisest. Tema sõnul ei eralda praegu riik valdadele raha konkreetselt teede korrashoiuks.

Kommenteerides seda, kui palju peaks teede korrashoiu finantseerimiseks tulema raha riigieelarvest, palju kohaliku omavalitsuse poolt, ütles Alaniit, et seda on väga raske määratleda, sest omavalitsuste võimalused ja vajadused on erinevad.

Alaniidu sõnul on praegu valitseva segaduse heaks näiteks Kernu vallavalitsus, kus vallavanem Ennu Karu on mitu korda ning igas mõttes püüdnud hea seista ka vallas asuvate riigimaanteede korrashoiu eest. Alaniit ütles, et tema teada on Karu ka rahalises mõttes püüdnud riigimaantee remonti valla piirkonnas ajutiselt finantseerida, kuid vaatamata lubadustele pole riik oma võlga hiljem likvideerinud.

Praegu on bensiini aktsiis 1,20 krooni liitrilt ja diislikütuselt 75 senti liitrilt. Selge on see, et aktsiisi määra tuleb suurendada, sest tegu on ühe peamise katteallikaga, kuid praegu veel vara öelda, kui palju. See on väga tihedalt seotud riigi majanduse ja sotsiaalsfääriga ning annab kohe pärast tõstmist hinnatõusu ahelreaktsiooni. Diislikütuse aktsiis ei tohiks siiski tõusta nii palju kui bensiini puhul.

Kui võrrelda Eesti mootorikütuse aktsiisi määra naabermaadega, näiteks Soomega, on Eestis kehtestatud aktsiis ligi seitse korda madalam. Ka teede- ja sideminister Kalev Kukk on öelnud, et mootorisõiduki kütuse aktsiis vajab tõstmist, kuid seda tuleb teha järk-järgult.

Mootorisõiduki aktsiisi puhul on probleem selles, et sisse toodavad kasutatud autod deklareeritakse kui väga halvas korras olevad vanad autod. Näiteks 1993. aastal valmistatud auto seisund deklareeritakse nii halvana, nagu oleks tegu ligi 15 aastat vanema autoga.

Kui loodeti, et pärast aktsiisi tõusu tuleb riigieelarvesse lisaraha, siis tegelikkuses pole muutust toimunud. Viimastel andmetel on aktsiisi laekunud suurema maksu kehtimisel sama palju, kui eelmisel aastal madalamate maksude korral. Aktsiisi suurendamine on hoogustanud salakütuseturu arengut. Samad probleemid on Sõrmuse väitel ka Lätis.

Mõtlemapanev on Sõrmuse sõnul ka fakt, et igal aastal tuleb Eestisse vähemalt 50 000 autot, seega peaks kütusemüük pidevalt suurenema ning tulud aktsiisi näol pidevalt suurenema. Selge on see, et kütusemüük suureneb, kuid riigile aktsiisi ei laeku.

Rasked, üle 12 tonnise kaaluga veoautod tuleb Sõrmuse sõnul kindlasti maksustada, sest just sellised sõidukid lõhuvad Eestimaa teid kõige rohkem. Kui suur see maks võiks olla, on praegu veel vara öelda.

Veoautodele kehtestatavast maksust rääkides pidas Sõrmus otstarbekaks süsteemi, et veoauto omanik maksab olenevalt sellest, kuidas ta autot kasutab, kas siis poolaasta või terve aasta eest.

Igatahes ei ole siin mõistlik rakendada süsteemi, mis kehtib praegu ülegabariidilise veo puhul, kus tasutakse ainult konkreetse veo eest pärast litsentsi saamist. Üle 12tonniste autode puhul pole sellel süsteemil mõtet seetõttu, et nende autodega vedusid tegevatel firmadel on olemas pikaajaline litsents.

Rahvusvahelisi ja kohalikke autovedusid teostava ASi Alu Veok juhatuse esimees Aivo Härmaste ütles, et tema arvates on maksu kehtestamine veoautodele, mille täismass on üle 12 tonni, mõttetus. Tema sõnul võiks maksud kehtida ka väiksema täismassiga veoautode puhul.

Samas lisas ta, et ei saa maksu kohta anda põhjalikku hinnangut, sest siiani ei ole veel selge, millisel kujul ja kuidas see maks kehtima hakka. Härmaste ütles, et kui maks siiski näiteks uuest aastast kehtima hakkab, loodab ta, et autovedajaid ei informeerita sellest alles 31. detsembril.

Kui kehtestatakse suur maks, võivad Alu Veoki omanikud Aivo Härmaste sõnul kaaluda autode väljavõtmist Eesti registrist. «Me hakkame sõitma siis lihtsalt kollaste numbritega,» lisas ta. Härmaste ütles, et kuna enamik nende autosid on kogu aeg väljaspool Eestit, ei saa ta võimalikku eesootavat hinnatõusu ka oma välisklientidele kuidagi põhjendada.

Käesoleval aastal oleks Sõrmuse sõnul maanteeametil vaja olnud 1,12 miljardit krooni, kuid sellise summani ei küündinud isegi teede- ja sideministeeriumi eelarve.

Sõrmuse väitel ei taotletud 1,12 miljardit vaid ühe aasta töödeks, vaid arvestati ka seda, et saaks ära teha 90ndatel aastatel tegemata jäänud tööd.

Igal aastal tuleks riigiteedel teha ligi 1500 kilomeetril pindamist ja 300 kilomeetril asfaltbetoon-ülekatteid ning 1500 kilomeetril kruusateede remonti. Kuna aga 90ndatel aastatel pole suudetud igal aastal vajalikke töid teha, tuleb need tööd varem või hiljem siiski ära teha. Ka järgmiseks aastaks esitas maanteeamet alguses taotluse rohkem kui miljardi le kroonile. Pärast seda selgus, et sama suure summa moodustab teede- ja sideministeeriumi eelarve. Sõrmuse sõnul võttis maanteeamet taotletava numbri teede arengukavast, mille kiitis heaks vabariigi valitsus.

Pärast taotluse esitamist toimunud arutelul sai selgeks, et maanteeameti poolt taotletav summa on ebareaalne ning amet esitas uue taotluse 700 miljonile kroonile. Tänaseks on antud summa Sõrmuse sõnul taandunud juba 650 miljonile kroonile. Sellest summast on ligi 170 miljoni krooni osas veel rahandusministeeriumi ning teede- ja sideministeeriumi vahel lahkheli.

Praegu on 100 protsenti riigi teedevõrgust maanteeameti hooldada, see maksab palju. Hoolduse puhul on Sõrmuse sõnul oluline, et tee oleks korda tehtud teatud aja jooksul ning kindla kvaliteediga, olenevalt tema tähtsusest riigis ja liiklussagedusest. Rahapuudusel tekitab see aga lisapingeid ning normatiive on raske täita.

Millised probleemid seoses teede halva olukorraga tekkida võivad, võisime näha kevadel, kui Paldiskisse viival teel oldi sunnitud kehtestama veoautodele teljekoormuspiirangud. Pahased olid nii autovedajad, Paldiski mõlemad sadamad ning ka linnavalitsus.

Maanteeameti teede korrashoiu direktor Koit Tsefels on öelnud, et amet on Paldiskisse viiva tee remondiks pidevalt raha taotlenud, kuid seni tulutult.