Kaubamärk -- vaidlus nime ja tuntuse pärast

Lembit Kalevi esindatavale firmale ASPEC anti jaanuaris kaubamärgitunnistus. Kaubamärgiseaduse kohaselt ei registreerita kaubamärgina taotlejale mittekuuluvaid ärinimesid või nende osi. Seega ei tohtinud ka Kalevil olla põhjust karta, et keegi sama nimega turule tuleb.

Kaubamärgilehes ilmub aga mõni aeg hiljem sama nime kohta taotlus Jaapani firmalt. Kalevi esindatavalt ettevõttelt ei sunni neid keegi nõusolekut taotlema.

Kalevi väitel on tegemist ilmse ebaõiglusega. «Kui teistel juhtudel kohustati mind erinevate nimede puhul teistelt firmadelt nõusolekut küsima, siis minu esindatavalt firmalt ei küsitud seda ka nime otsesel kokkulangevusel,» lausus ta.

Kalevi väitel teeb patendiamet lisaks välisfirmadele veel erandeid ka erinevate patendibüroode vahel.

Patendiametil oma vaatenurk

Patendiameti kaubamärgiosakonna juhataja asetäitja Ingrid Matsina sõnul lähtuvad nad kaubamärgi mõistest. Selle kohaselt on kaubamärk mõeldud ettevõtja kaupade ja teenuste eristamiseks teiste ettevõtjate samaliigilistest kaupadest ja teenustest. «Kaubamärk on suunatud ettevõtja kaitsmiseks ning ta saab ainuõiguse ainult taotluses märgitud konkreetsetele teenustele ja kaupadele,» ütleb Matsina.

Seega võivad kaks ettevõtet registreerida identsed kaubamärgid, kui registreerimistaotluses märgitud tegevusalad on erinevad.

«Poleks õige kinnistada kaubamärki ainult ühele ettevõttele, kuna mingil hetkel saavad nimed lihtsalt otsa,» lisab Matsina.

Erand tehakse üldtuntud ettevõtetele, kellel on kujunenud teatav maine. Kui kellelgi tekiks soov Sony märgi all pirukaid müüa, siis see katse tal ei õnnestuks.

Matsina sõnutsi saab nende otsust alati protestida, kuid seda enne ametliku otsuse langetamist. Pärast seda on võimalik edasi kaevata tööstusomandi apellatsioonikomisjonile. Sel juhul tuleb tasuda 1900kroonine riigilõiv. Kaubamärki võib aga vaidlustada ka peale registrisse kandmist viie aasta jooksul.

Kaubamärgiseadus on olemas, samas lähtuvad mõlemad osapooled selle erinevatest sätetest ja kokkuvõttes tundub, et mõlemal on õigus.

Kaubamärgiosakonna eksperdi poolt kaubamärkide sarnasuse kohta langetatud otsus on paratamatult subjektiivne, kuna keerulisematel juhtudel lähtutakse ka tajust, intuitsioonist, emotsioonidest. Pole aga kaht sarnast inimest, loomulikult leidub eksperdi otsuse peale rahulolematuid.

Kuidas otsustada, milline ettevõte on tuntud ja milline mitte? Ükski seadus seda ei sätesta ning nimekirja, kust näpuga järge ajada, pole koostatud.

Õigusemõistmine ei tähenda alati õigluse jaluleseadmist. Vaidlused sellel teemal kestavad edasi.

Lembit Kalev on arvamusel, et seadus on puudulik.

Õiguseksperdid leiavad, et seadus on hea, aga meie olustik pole sellele veel järele jõudnud. Kõiki elus ettetulevaid juhte ei ole võimalik seadusesse kirja panna ning paljud asjad lahendatakse kohtus. Vastav kohtupraktika meil aga puudub...