Korteriühistutele elumajade majandamiseks mõeldud laenu vahendavad Ühispank ja Tallinna Pank.
Laenul puudub fikseeritud intress, see põhineb Saksa marga Liboril, ning see vaadatakse ümber iga poole aasta järel, lausus Lukas.
Konkreetseid laenuprojekte on kogu Eesti käsitluses mitmeid, kuid konkreetse lahenduseni pole neist ühegi puhul veel jõutud, ütles Meelis Niin Tallinna Panga krediidikorporatiivi ja välispanganduse osakonnast.
Niine sõnul on enamik projekte tõenäoliselt takerdunud korteriühistute laenu mahtu ja otstarvet puudutava otsuse taha, kuna ühistu peab saama projektile enamiku liikmete heakskiidu.
Jüri Lukase sõnul on laenude väljastamise pidurdav tegur seadustik, mis võimaldab korteriühistute tegutsemise praegusel kujul, kui neil puudub praktiliselt igasugune vara, mida pank võiks laenu tagatisena aktsepteerida.
Tallinna Pank tunnistab tagatisena kinnistut (panga kasuks seatakse hüpoteek), hoone panti ning eraisiku või firma käendust, lausus Niin.
Kinnistu võib olla ka hoonestusõigus, kuna kinnistuid on potentsiaalsete laenusaajate mahust kuni 20 protsendi ulatuses, lisas ta.