• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Käibemaksuseadus vajab uuesti muutmist

    Juunis riigikogus vastu võetud käibemaksuseaduse (Kms) muutmise seadusega muudeti seni kehtinud korda nii, et enammakstud käibemaks tagastatakse maksukohustuslase kirjalikul taotlusel vaid juhul, kui see on tingitud nullprotsendilise määraga maksustatavast käibest. Toomas Tamsari sõnul peab jääma võimalus saada käibemaksu tagasi ka siis, kui see on tingitud investeeringutest põhivarasse.
    «See on väga pika vinnaga asi, suured probleemid tekivad igal juhul,» märkis Tamsar. «Pole raske ette kujutada, milliseid kulutusi toob see kaasa, kui ettevõtja ei saa oma investeeringute pealt käibemaksu tagasi nõuda. See tekitab pideva täiendava käibekapitali vajaduse.»
    Raskustes ka eksportöörid
    Tamsari sõnul on viinud eksportöörid raskesse olukorda käibemaksuseaduse see parandus, mis lubab tolliametil ja maksuametil pidada kauba ekspordi või taasväljaveo mittetoimumise tõendiks registreerimise puudumist selle riigi tollis, kuhu kaup pidi Eestist vahetult saadetama.
    «See on täielik jama -- Eesti riik ei aktsepteeri enam iseenda dokumente,» imestas Tamsar. Esiteks on tema sõnul eksportööril väga raske, kohati isegi võimatu nõutavaid dokumente kätte saada.
    «Teiseks pole ettevõtjal selleks sisulist põhjust, sest kontrolli kauba üle piiri mineku üle peaks tegema Eesti riik. Kui riik ei tule oma ametnikega toime, ei saa seda ometi teha kõikide eksportööride probleemiks,» märkis Tamsar.
    Kaubandus-tööstuskoda saatis oma ettepanekud käibemaksuseaduse muutmiseks selle nädala kolmapäeval riigikogu rahanduskomisjonile ja rahandusministrile, samuti koonderakonna fraktsiooni esimehele Mart Siimanile.
    Rahanduskomisjoni esimees Olev Raju ütles, et komisjon pole seda kirja veel arutanud. «Olen selle sõna otseses mõttes diagonaalis läbi lugenud ja sain põhimõtteliselt asjast aru,» sõnas Raju. «Ratsionaalne iva on olemas, aga selle üle peab veel mõtlema.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Tallinna börs jätkas taastumist
Esmaspäeval suure languse läbi teinud Tallinna börs jätkas täna taastumist, kui indeks tõusis 1,89%.
Esmaspäeval suure languse läbi teinud Tallinna börs jätkas täna taastumist, kui indeks tõusis 1,89%.
President noppis majandusnõuniku keskpangast
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.
SEB: rammus hinnatõus hammustab Eesti majanduskasvu väiksemaks
Koroonaviirus ei ole enam Eesti majanduse suurim probleem, sest hinnatõus jõuab kahekohaliste numbriteni, kirjutab SEB oma ülevaates ja alandab Eesti majanduse kasvuootust.
Koroonaviirus ei ole enam Eesti majanduse suurim probleem, sest hinnatõus jõuab kahekohaliste numbriteni, kirjutab SEB oma ülevaates ja alandab Eesti majanduse kasvuootust.