• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Naiste ahas tee äriilma tippu

    Viimane sada aastat on naiste jaoks olnud suurepärane. Tehnoloogia areng on muutnud nende koduse elu tunduvalt kergemaks, eriti rikkamates maades. Ka väljaspool kodu on paljud seni suletud olnud uksed nende ees avanenud. Naised moodustavad rikkamates riikides tööjõust juba kolmandiku kuni poole ning nende palk on meeste omaga võrreldes tõusnud suhteliselt jõudsalt. Naised on jõudnud parlamenti ja kohtunikutoolile.
    Kuid suurfirmade juhi koht on jäänud neile seni kättesaamatuks, kui ei ole just tegu Itaalia-stiilis perefirma juhikoha pärimisega.
    Kuid ambitsioonikate noorte daamide seisukohalt on naiste tööturg siiski masendavalt ühetahuline. Poekassasse, hooldajaks või õpetajaks -- palun väga, kuid kui tegemist on juhtimisega, siis naistele kohti eriti ei jagu.
    On see tingitud eelarvamusest, perekonna survest, sisemistest kõhklustest, valikust. Ilmselt etendavad need kõik oma osa. Kuid on selge, et enamik suurfirmasid alahindab naisi tippametitesse edutamisel.
    Nagu näitab USAs tehtud uuring, on naistel siiski alternatiiv: neil on võimalik asutada oma firma. USAs on kaheksa miljoni firma omanikest kolmandik naised ning nende arv kasvab meeste omast kaks korda kiiremini. Peale selle on naistele kuuluvad ettevõtted keskmisest püsivamad, näiteks 1991. a naistele kuulunud firmadest oli kolm aastat hiljem alles veel kolm neljandikku, samal ajal kui kõigist firmadest oli alles kaks kolmandikku.
    Oma firma juhtimine võib näida kehv alternatiiv näiteks General Motorsi tegevdirektoriks saamisele. Kuid arvestagem, et eilsed suurfirmad maadlevad järjest suuremate raskustega. Suurima kasvuga on just väiksed ja noored firmad. © THE ECONOMIST NEWSPAPER LIMITED, LONDON 1996
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.