19. august 1996
Jaga lugu:

Pensoniseadus hakkab liikuma

Sotsiaalkindlustusameti nõunik Lea Kuuse ütles, et seadus on ministeeriumi poolt tutvumiseks saadetud laiali ka ühiskondlikele organisatsioonidele ja ametiühingutele.

«Tänasest hakkame seaduseelnõu vastavalt laekuvatele ettepanekutele parandama,» kinnitas Kuuse. «See, mis praegu ringleb ja mis sinna alles jääb, võivad olla radikaalselt erinevad.»

Ministeerium esitab pensioniseaduse eelnõu valitsusele 20. septembriks.

Sotsiaalministeerium tahab pensioniseadusega üle minna kindlustuspõhimõttele, mille kohaselt inimesed maksavad kohustuslikke makseid riiklikusse sotsiaalfondi, kommenteeris Kuuse.

Riiklik sotsiaalkindlustus jääb seaduse projekti kohaselt ka edaspidi toimima. Kindlustusseltse sotsiaalkindlustusse sotsiaalministeerium kaasata ei kavatse.

Sotsiaalminister Toomas Vilosius on varem korduvalt öelnud, et pensionikindlustuse korraldamiseks ei ole Eesti kindlustusseltsid piisavalt usaldusväärsed.

«Lisaks riiklikule kindlustusele võivad firmad sõlmida kindlustusseltsidega ka vabatahtlikke kindlustuspoliise oma töötajatele,» lausus Lea Kuuse. «Meie (sotsiaalkindlustusamet -- toim) ei ole ju kasumit taotlev oranisatsioon, siin on ikka natuke teised põhimõtted.»

Mitme kindludustusseltsi juhi kinnitusel ongi asjaolu, et riiklik organisatsioon ei taotle kasumit, peamine põhjus, miks tuleks inimeste pensioniraha usaldada kindlustusseltside kätte.

Pensionifondi eesmärk on kogutud raha võimalikult hästi teenima panna, et kasumist kuni 99 protsenti hiljem kindlustusvõtjate vahel vastavalt osakutele poportsionaalselt ära jagada. Selline kord kehtib mitmes lääneriigis. Kindlustusseltside juhtide sõnul on reaalne oht, et riiklikul sotsiaalfondil on pensioniraha võimalikult tulusaks paigutamiseks liiga väike motivatsioon.

Kindlustusseltside liit moodustas kevadel pensioniseaduse arutamiseks oma töörühma, kuid töörühma ühe liikme, Hansapanga Kindlustusseltsi aktuaari Indrek Holsti sõnul kindlustusseltside liit tema teada tänaseks omapoolseid arvamusi ei avalda.

Holst märkis, et kindlustusseltside liidu töörühm ei jõudnud isegi omavahel selgusele, kas toetada kohustuslikku või vabatahtlikku pensionikindlustust. «Kõik see asi on jäänud poliitikute otsustamise taha,» lausus Holst.

Uue seaduse eelnõu kohaselt lisandub senisele nn kaheastmelisele süsteemile, mis sätestab baas- ehk rahvapensioni, ja sellele lisanduva tööstaazhist sõltuva penioni osale ka kolmas, palgast sõltuv pensioni osa.

Palgast sõltuva pensioni osa lisamine peaks sotsiaalministeeriumi ametnike hinnangul vähendama edaspidi ka ümbrikupalga maksmist, sest töövõtja, kes soovib hiljem korralikku pensioni saada, peaks ümbrikupalgast keelduma.

Jaga lugu:
Hetkel kuum