• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mitteparteiline president

    Veel mõni aasta tagasi pidasid altruistlikud Põhjamaade sotsiaaldemokraadid ilusaks kohustuseks seletada eestlastele, mis asi see demokraatia ikkagi on. Räägiti parteidest, rahva tehtavatest otsustest ja ühiskondliku arvamuse jõust.
    Eestis see kõik klassikalisel kujul paraku ei toimi. Hästi koolitatud ja kindlate tõekspidamistega poliitikute kaadrist ja selle järelkasvust pole siiani asja saanud. Parteid on endiselt pisikesed sõprusringkonnad, mida ähvardab laialipudenemine niipea, kui nende liider aktiivsest päevapoliitikast tagasi tõmbub. Olgu või Kadrioru müüride taha. Kartus oma parteikese tuleviku pärast ning grupisisese konsensuse leidmise raskus sunnivad haarama mitteparteilise presidendi järele.
    Hea näite annab Siim Kallase käekäigu jälgimine. Peaministriks pürginud Kallasele võiks presidendi koht palju pakkuda. Kuid viimasel ajal näib ta siiski oma erakonna presidendivõitlusest tagasisikutavale lobby'le järele andnud olevat. Iseasi on see, kuidas Kallas suhtub oma erakonnakaaslase Toomas Savi kandideerimissoovidesse. Kas laseb ta endisel spordiarstil pangadirektori asemel Kadriorgu jõuda või astub vastusamme sihis «ei keegi peale minu, mina need ülejäänud ju poliitikasse tõin». Tekiks pretsedent teistele parteidele, kes liidrite asemel oma väiksemaid liikmeid riiki juhtima saadaksid.
    Raske saab olema ka Andres Tarandil, kelleta oleks Mõõdukate partei üksnes fiktsioon. Huvitav on aga Arnold Rüütel. Tema minekuga Kadriorgu ei kaotaks maaparteid peale maskoti midagi. Juhtimine jääks Andres Variku juhitud ühismajandijuhtide kätte. Ent kui Toompea tõsiselt soovib verevahetust Kadriorus, hakatakse kiikama parteiväliste ronijate poole.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Pangajuhid avaldasid kasvuplaani: rahvusvaheline turg, kaubandus ja krüpto
LHV Groupi juhi Madis Toomsalu meelest on panganduse suurim oht see, et keset mustade luikede ajastut unustatakse ära, kuidas teha äri ja edukalt kasvada. Kuigi inflatsioon ja intressitõusud võivad niisamagi pankade aktsiatele hoogu juurde anda, ei saa ilma heade kasvuplaanideta, tõdesid pangajuhid täna investor Toomase konverentsil.
LHV Groupi juhi Madis Toomsalu meelest on panganduse suurim oht see, et keset mustade luikede ajastut unustatakse ära, kuidas teha äri ja edukalt kasvada. Kuigi inflatsioon ja intressitõusud võivad niisamagi pankade aktsiatele hoogu juurde anda, ei saa ilma heade kasvuplaanideta, tõdesid pangajuhid täna investor Toomase konverentsil.
Tehniline viga lükkas Tallinki reisi Turust Stockholmi päeva võrra edasi
Tallinki laeva Baltic Princess reis Turust Stockholmi lükkus tehnilise vea tõttu päeva võrra edasi, kirjutab Iltalehti.
Tallinki laeva Baltic Princess reis Turust Stockholmi lükkus tehnilise vea tõttu päeva võrra edasi, kirjutab Iltalehti.
Siiri Lahe: valitsus tegi tööstusele hädavajaliku otsuse
Valitsuse otsus kompenseerida äritarbijale jaanuarist märtsini 100% elektri võrgutasust on Estonian Celli juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul tööstusele hädavajalik otsus.
Valitsuse otsus kompenseerida äritarbijale jaanuarist märtsini 100% elektri võrgutasust on Estonian Celli juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul tööstusele hädavajalik otsus.